| Kirjeldused |
Liik: Aruanded
Kadakas, V., Nurk, R. & Püüa, G. 2008. Vundamentide fikseerimine Suures Rannaväravas. Aruanne.
Nurk, R. 2008. Võlvkonstruktsiooni fikseerimine Tallinnas Suur-Kloostri tn 16. Aruanne.
Nurk, R. 2008. Täiendavad arheoloogilised eeluuringud Tallinnas Ingeri bastioni idaküljel 2008. aastal.
Nurk, R. & Kadakas, V. 2008. Arheologiline järelevalve Tallinnas Aia tn 4/Vana-Viru tn 13.
Nurk, R. & Kadakas, V. 2008. Tallinna Kaarli kiriku arheoloogilised eeluuringud.
Nurk, R. & Kadakas, V. 2008. Tallinna Kaarli kiriku arheoloogilised eeluuringud. Šurf 3 aruanne.
Nurk, R. & Kadakas, V. 2009. Arheoloogilised eeluuringud Tallinna reaalkooli kinnistul Estonia pst 6.
Nurk, R. & Püüa, G. 2009. Vundamendi fikseerimine Tallinnas Harju, Kulassepa, Kuninga ja Niguliste tn ristmikul.
Püüa, G. & Kadakas, V. 2008. Arheoloogiline järelevalve Tallinnas Kaarli puiestee 2 krundil.
Sokolovski, V. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Tallinnas, Aia tn 4/Vana-Viru tn 13 kinnistu ehituskrundil.
Talvar, P. 2009. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest ja arheoloogilistest uuringutest Tallinnas, Müürivahe tn 5/ Vana-Posti tn 8 idaküljel, Müürivahe, Vana-Posti ja Suur-Karja tänaval ning Karjavärava platsi kaguosas.
Talvar, P. 2009. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Tallinnas, Vabaduse väljakul 2009. aastal.
Sisestatud: 28.09.2010
Liik: Arhiivimaterjalid TKVA-s
K. Jaanits, P. Smirnov 2000. Aruanne arheoloogilisest järelvalsvest Toomkiriku juures.
J. Mäll 2000. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Pühavaimu 6;Arheoloogilised uuringud kinnistul Suur-Karja 8.
P. Smirnov 2002. Aruanne arheoloogilisest uuringust Tallinnas, Aia tn. 19;Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Pikal jalal.
P. Talvar 2002. Arheoloogiline järelvalve ja arheoloogilised kaevamised Kuninga tn. 1 loode-küljel;
P. Talvar 2001. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Tallinnas Toompeal Kohtu tn. 2 hoovis;
P. Talvar. 2002. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Tallinnas endisele hobuveskile Lai tn. 47 rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassi alal.
K. Jaanits 2001. Aruanne arheoloogilistest uuringutest ning järelvalvest Tallinnas, Vene tn. 13/15, Pühavaimu tn. 8;
K. Jaanits 2001. Aruanne arheoloogiliest järelvavest Tallinnas, Pikk tn.5 ja 6
V. Sokolovski 2001. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Tallinnas Pikk tn. 47
I. Vaheoja, J. Mäll 2002. Arheoloogiline järelvalve Tallinnas, Viru tänaval mikrotunneli shahti kaevetöödel
P. Smirnov 2002. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Tallinnas, soojustrassi alla jääval alal Vabaduse väljak 10 kuni Rüütli tn. 24;
P. Smirnov 2002. Aruanne arheoloogilisest uuringutest ja järelvalvest Tallinnas, Rahukohtu 1;
P. Smirnov 2002. Aruanne arheoloogilissest järelvalvest Tallinnas, Lai tn. 12
I. Vaheoja, J. Mäll, V. Kadakas 2002. Arheoloogilised uuringud kinnistul Suur-Karja 12.
P. Smirnov 2000. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Tallinnas Pikk jalg 3.
A. Lavi, T. Toome. Arheoloogilised järelvalvetööd Tallinnas Sauna ja Väike-Karja tänaval seoses kaabelliinide rekonstrueerimistöödega 26.09. - 05.10. 2011. Tallinn 2011.
R. Nurk. Arheoloogiline järelevalve Tallinnas Vabaduse väljakul (20082009: muldkindlustused (kaevand XVII). Aruanne. Tallinn 2013
Sisestatud: 13.01.2003
Liik: Kaitsevööndi ulatus
Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, vaatesektoritest ja tänavate ehitusjoontega määratud vaatekoridoridest:
1) muinsuskaitsealaga külgnev kaitsevöönd piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga lõikumiseni Tööstuse tänavaga, Tööstuse tänavaga kuni Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni;
2) vaatesektoritena liituvad kaitsevööndiga sektor Lauluväljaku ülemise värava juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca al Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale;
3) vaatekoridoridena liituvad kaitsevööndiga Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga kavandatud ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Gonsiori tänava siht Pronksi tänavast Viru väljakuni olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Pärnu maantee siht raudteeviaduktist Tõnismäe tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Nõmme tee siht Tüve tänavast Kotka tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Kolde puiestee siht Stroomi rannast Sõle tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani.
Tallinna vanalinn on ka arheoloogiamälestis (I-II a. tuh asulakoht), mille piirid kattuvad muinsuskaitseala piiridega ning millele kehtib kaitsevöönd 50 m.
Sisestatud: 09.02.2007
Liik: Mälestise ajalugu
Taasiseseisvumise järel kinnitas Eesti Vabariigi valitsus 1995. aastal „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“, millega määrati uuesti kaitsealuse ala piirid: muinsuskaitseala 113 ha ja kaitsevöönd 370 ha. 1999. aastal suurendati kaitsevööndit 2253 hektarini, et paremini tagada ajaloolise linnasüdame ja sellele avanevate vaadete kaitse.
Sisestatud: 22.02.2012
Liik: Mälestise asukoha kirjeldus
1) Muinsuskaitseala koosneb ajaloolisest linnatuumikust (linnamüüriga ümbritsetud ala ja selle laiendus linna idaküljes müüri ja muldkindlustuste vahel) ja seda ümbritsevast muldkindlustustele rajatud haljasvööndist koos hoonestatud kvartalitega.
(2) Muinsuskaitseala hõlmab 112 ha suurust ala piirnedes Mere puiestee, Estonia puiestee, Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Kopli tänava ja Põhja puiesteega.
Sisestatud: 18.01.2008
Liik: Mälestise kirjeldus
Vanalinna territooriumiks loetakse muinsuskaitseala, mis koosneb ajaloolisest linnatuumikust ja seda ümbritsevast muldkindlustustele rajatud haljasvööndist koos hoonestatud kvartalitega. Muinsuskaitseala hõlmab Mere puiestee, Estonia puiestee, Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Kopli tänava ja Põhja puiestee vahelise ala. Vanalinn kuulub Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusalasse ja piirneb teiste kesklinna asumitega ning Põhja-Tallinnaga. Vanalinnas on märkimisväärses ulatuses säilinud 13. sajandil välja kujunenud kinnistute, tänavate ja väljakute struktuur ning keskajast pärit ehitised. Muutmata kujul säilinud tänavatejoont ääristavad peamiselt 14.–16. sajandist pärinevad hooned. Linna kaitserajatised on suures osas säilinud oma ajaloolistes mahtudes, olles kohati enam kui 15 m kõrged. Lisaks arhitektuurilisele järjepidevusele on vanalinn säilitanud oma traditsioonilise kasutuse elava linnana, olles nii elu- kui ka ärikeskus aga ka koduks erinevate religioonide pühakodadele. Toompeal asub jätkuvalt riigi administratiivkeskus. Muinsuskaitseala hõlmab ülalinna (Toompea), keskaegsete müüride vahel asuvat all-linna ning uusaegseid muldkindlustusi koos vallikraaviga, mis kujundati 19. sajandi lõpus keskaegset linnasüdant ümbritsevaks roheliseks pargialaks. Muinsuskaitsealale jäävad ka mitmed olulised 19. saj lõpu ja 20. saj alguse hooned nagu kirikud, koolid ja teatrid. Kaitsevööndisse jäävad mitmed tähelepanuväärsed puitasumite kvartalid, mis moodustavad olulise osa vanalinna ümbritsevast linnakoest.
Tallinna vanalinn on ka arheoloogiamälestis (I-II a. tuh asulakoht), mille piirid kattuvad muinsuskaitseala piiridega ning millele kehtib kaitsevöönd 50 m
Sisestatud: 22.02.2012
Liik: Mälestise tunnus
Muinas-, kesk- ja varauusaegne kultuurkiht koos selles sisalduvate leidude ja ehitusjäänustega.
Sisestatud: 22.02.2012
|