2593 Asulakoht, I a- tuh. II pool - 16. saj. • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, I a- tuh. II pool - 16. saj.
Mälestise registri number 2593 Mälestise vana number 14-k
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus arheoloogiamälestis
Märksõna
  • Arheoloogia
    • Elupaigad
      • Asulakoht
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996
Katastrikood
Aadress
Omanikud/valdajad
Leevendused

Leevendusi ei tehta.
Kuupäev: 08.12.2011 Leevenduse liik: Mälestisel ja kaitsealal

Leevendusi ei tehta.
Kuupäev: 08.12.2011 Leevenduse liik: Kaitsevööndis

Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Inspekteerimised

Seisund: rahuldav
Inspekteerimise kuupäev: 30.05.2014
Inspektor: TKVA spetsialist, Toomas Tamla

Kirjeldused

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 08.12.2011

Liik: Mälestise ajalugu

Ajalooliselt kuulus see ala Toompea eeslinna, mille kujunemise aluseks peetakse 1348. aastal Tallinna rae ja Liivimaa Ordu ordumeistri Goswin von Herike vahel sõlmitud lepingut. Vanimast asustusest piirkonnas annavad tunnistust kaks Tõnismäe kõrgendiku läänenõlvakul paiknevat lohukivi (reg nr 2602 ja 2603), mis võivad pärineda juba pronksi- või eelrooma rauaajast. Keskajal asus Tõnismäel Püha Antoniusele pühendatud kabel (nimetatud 1458), mille juures oli ka kalmistu (nimetatud 1514 ja 1516). Kabel hävis ilmselt 1570. aastate Liivi sõjas. Püsivamad elamud arvatakse Tõnismäe eeslinna alale olevat taas tekkinud 16.–17. saj-i vahetuse paiku. Rootsi ajal jagati seal kasutamata maid riigiametnikele, kuid sinna tekkis ka käsitööliste ja kaupmeeste asula. Võimalik, et endise kabeli kohale ehitati 1670. aastatel eestlastele ja soomlastele mõeldud puitkirik – nn esimene Kaarli kirik, mis võis asuda kusagil tänapäeva Tõnismägi 11 krundi piirkonnas. 2003. aastal leiti arheoloogilistel kaevamistel Tõnismäe tn 11 paikneva hoone kaguseina juurest 24 luustikku, mille juurest saadud leiumaterjal osutab 17.–18. saj-le (AI 6639). 1710 põletati Rootsi võimude käsul maha kogu eeslinna Tõnismäe osa, kus 1690. aastatel oli olnud üle 60 krundi või majapidamise, sealhulgas ka kirik.

Sisestatud: 02.01.2012

Liik: Mälestise asukoha kirjeldus

Mälestis jääb Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumile. Tema piirideks on kirdes ja idas Tõnismäe tänav ja Pärnu maantee, lõunas Suur-Ameerika tänav ning loodes Endla tänav.

Täielikult arheoloogiaalas olevad tänavad:
Tõnismäe, Suur-Ameerika,
Lõkke, Tuvi, Veetorni
Osaliselt arheoloogiaalas olevad tänavad:
Endla 13, 15, 17, 23
Toom-Kuninga 10-16
Kaitsevööndisse jäävad tänavad:
Suur-Ameerika 27-37 (paaritud nr.-d)

Sisestatud: 02.01.2012

Liik: Mälestise kirjeldus

Mälestise loode- (Endla tn äärne) ja idapoolne (Tõnismäe tn ja Pärnu mnt äärne) ala on valdavalt hoonestatud. Arheoloogiline kultuurkiht võib olla säilinud hoonestamata aladel ja ilma keldrita hoonete all. Hoonestamata on mälestise kesk- ja lõunaosa, kus tänapäeval asub Tõnismäe park. Suuremaulatuslikke arheoloogilisi uuringuid mälestise alal läbi viidud ei ole. Rahvusraamatukogu ehitamisel tehtud arheoloogilise järelevalvega (J. Tamm, 1985–86) tuvastati, et praeguse Rahvusraamatukogu alla jääval alal oli igasugune kultuurkiht 17.–18. saj-l hävitatud. Arheoloogilist kultuurkihti oli säilinud raamatukogust läände (Endla tn äärde) ja edelasse (Toom-Kuninga tn äärde) jääval alal. J. Tamme arvates tulebki muinas- ja keskaegset kultuurkihti otsida eeskätt Endla ja Toom-Kuninga tn vaheliselt alalt, kus paiknevad ka 2 kaitsealust lohukivi. Arheoloogilise järelevalve käigus Kaarli pst, Tõnismäe tn ja Hariduse tn ristmikul oleval haljasalal (G. Toos 1995) ning Rahvusraamatukogu ees oleva M. Underi monumendi alal (V. Kadakas, 2010) selgus, et kogu võimalik varasem kultuurkiht on seal hävitatud. Arheoloogiliste eeluuringutega Endla tn 19b krundil (I. Vaheoja, 2002) tuvastati, et igasugune arheoloogiliselt huvipakkuv kultuurkiht puudus. Arheoloogilise järelevalve käigus Suur-Ameerika tn 12 krundil (P. Talvar, 2006) selgus, et valdavalt on tegemist 19.–20. saj-i ladestustega, kuid saadi ka 17.–18. saj-i leide (AI 6738).

Sisestatud: 02.01.2012

Liik: Mälestise tunnus

Kesk- ja varauusaegne kultuurkiht, võimalikud maa-all säilinud ehituskonstruktsioonid.

Sisestatud: 28.12.2011