2630 Pakk - tee, 16. - 17. saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Pakk - tee, 16. - 17. saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 2630 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.04.1997 |
Registreeritud | 08.04.1997 |
X-koordinaat | 536476.63 |
Y-koordinaat | 6583562.91 |
Mälestise vana number | 12-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 06.10.15
Menetleja: Arheoloogiapärandi valdkonna juht, Ulla Kadakas
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Muistsed teed, Pakktee.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Nõmme ainus keskaegne mälestis, 16-17. sajandist pärinev pakktee. |
Asukoha kirjeldus Palkteed paiknevad Tähetorni tänavast (Kadaka pst 120/Tähetorni tn 6) 35-250 m NNW pool kuni ristumiseni Kadaka puiesteega. Nende lõunapoolne ots jääb Kadaka puiesteest 40-55 m ida poole ja Tähetorni tänavast 35 m põhja poole, põhjapoolene (täpsemalt NNW-poolne) ots Kadaka pst joonele. |
Ajalugu Sootee avastas E. Nõva 1940. aasta kevadel, Nõva asunikutalu senise soomaa põllustamisel. Muistist on kaevanud 1940. aastal S. kaart ning 1997 . aastal Ain Lavi. 1997. aasta kaevamistulemuste põhjal selgus, et tegelikult on seal tegemist kolme paralleelselt kulgeva sooteega. Radiosüsiniku analüüside põhjal dateeris A. Lavi kõik kolm sooteed 12.-13. sajandisse. |
Kaitsevööndi ulatus kogu krundi ulatuses Tähetorni 6 |
Üldinfo Tallinn Kadak pst. 120, 120a arheoloogiamälestise muisnskaitselised eritingimused. 26.11.2001 A. Kraut. |
Üldinfo Maismaateed on algselt olnud looduslikud rajad, millel parandati vaid raskemini läbitavaid kohti. Vanimad säilinud inimkätega rajatud teed on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad, mida nimetatakse ka pakkteedeks. Suuremaid vahemaid läbiti muinasajal talviti: üle soode, rabade ja veekogude kulgenud otseteed võimaldasid liikuda kohtades, mis olid suviti läbipääsmatud. Taliteed olid eriti tähtsad suuremate kaubavedude jaoks nii sisemaa- kui kaugliikluses. Veel enne vankriga läbitavate rööbasteede teket ääristasid jõgede-ojade kaldaid ja kõrgemaid mäeseljandikke ratsarajad. Maismaal liikudes ületati jõgesid koolmekohtades; hiljem hakati rajama alalisi sildu. Olulisemaid maismaateid hakati Eestis tõsisemalt korrastama alles 17. sajandil, mil loodi reisijate teenindamiseks postijaamade võrgustik. |