2646 Rannapatarei nr 10a, "Peeter Suure"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Rannapatarei nr 10a, "Peeter Suure" |
---|---|
Mälestise registri number | 2646 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 08.04.1997 |
Registreeritud | 08.04.1997 |
X-koordinaat | 528819.81 |
Y-koordinaat | 6607043.96 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 07.12.22
Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel
|
Märksõna(7)
Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Militaarrajatis, Ehitiste liigid, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus 1913-1917 kindlusrajatiste tervikkompleksi kuuluv ehitis, ajastutüüpiline fortifikatsiooni näide. |
Kirjeldus Ehitis oli orienteeritud põhja-lõuna suunas (frondiga läände), koosnes kahest kompaktsest kahekorruselisest betoonehitisest-soomustornialustest, mis omavahel olid ühendatud 200 m pikkuse liivast kuhjatud kaitsevalliga. Esialgu oli kavatsus patarei varustada kolme kahesuurtükilise soomustorniga. Tõenäoliselt kiirustamise tõttu või finantsiliste probleemide tõttu muudeti projekti ning jäädi neljakahurilise patarei variandi juurde. Liivavalli keskosas võib täheldada laiendit, mida võib arvatavasti pidada reservpaigaks, kuhu taheti kunagi hiljem paigaldada kolmas soomustorn. Valli kehas mingit ühendustunnelit ei ole, selle ainuke ülesanne oli raudteeharu varjamine vastase tule korral läänest. Betoonehitistest sai valmis ainult põhjapoolne, kuhu ka soomustorn peale jõuti tõsta, soomuse frontaal- ja külgpaksus oli 300 mm, tagaküljel 175 mm, kahureid kaks, neid aga paigaldada ei jõutud. Lõunapoolsest betoonehitisest sai valmis raudkivialus, mõlemad seinad ning silindrikujuline betoonalus soomustornile. Katust ja vahelagesid, samuti vaheseinu valada ei jõutud. Raudtee pealiinist patarei juurde pööras haru, millelt tavalise pöörangu abil sai sõita kaitsevalli taga soomustornist soomustornini kulgevale 200 m pikkusele teele. Viimaselt pääses ketaspöörangute kasutamisel betoonehitiste sisemusse viivatele harudele. Komandopunkti ei ole võimalik täheldada patarei plaanidel ega vaatlusel. |
Ajalugu Ehitati 1913-17 saare põhjaossa, rannast ca 300 m kaugusele. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). |