Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pikva mõisa park, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2690
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 578192.69
Y-koordinaat 6572281.81
Mälestise vana number 18-k
Ava kaardil
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(17)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 11.02.24

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluva vabakujundusliku pargi näide

Sisestatud: 23.09.2005.

Kirjeldus


Väike 3 ha park on vabakujuline ja liigendub kahte ossa. Hoone ette jääb väga avar ja tasane ovaalne väljak. Varasemalt on siin asunud ringtee, mis on oma algses kujus aga hävinud. Puud paiknevad väljaku äärtel vabades gruppides, kuid mitte tihedalt, jättes peahoone fassaadi avatuks. Hoone taga on samuti suur väljak, mis puudest ja teedest vähe liigendatud, kujult eelmisest korrapärasem. Peahoone läänetiival on asunud raudkividest müüriga ümbritsetud tarbeaed, mis on ka praegu veel üsna hästi tajutav.
Park on liigivaene. Domineerivateks liikideks on pärnad, vahtrad, männid, saared.
(Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 12.11.2008.

Ajalugu


Pikva mõisat (saksa k Pickwa) on esmamainitud Alavere mõisa karjamõisana 18. sajandi algul, 1725.aastal. Peale 1727. aastat ostis Pikva mõisa kindral Hermann Jenssen von Bohn, kelle abikaasa oli Katherina von Bohn, sünd von Breven. Kuni 1816. aastani puuduvad andmed Pikva mõisast ja mõisa omanikest. 1816. aastal moodustasid Pikva, Alavere ja Jäneda mõis suurema Hermann Ludvig von Löwensternile kuulunud mõisatekompleksi.
Seoses mitut laadi valdusõiguslike küsimuste ja keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere mõis koos Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern-Sternbergide aadliperekonnale. 18. oktoobril 1849. a. määrati Pikva Charlotte Baron Von Ungern-Sternbergile, sündinud Belowile ja tema lastele.
Iseseisvaks rüütlimõisaks eraldati Pikva 1858. aastal, mil nii Pikva kui ka Alavere kuulusid von Ungern-Sternbergide aadliperekonnale. Ungern-Sternbergide valdusesse jäi Pikva veel kahekümne kolmeks aastaks. 29. juunil 1875. aastal müüs Constantin August Baron von Ungern-Sternberg mõisa Wolther Baron von Stackelbergile.
Alates 1887. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus aga Robert Georg Turmannile. Alates 1920test aastatest paiknes mõisahoones kool, see lõpetas oma tegevuse 1972. aastal. Pikalt tühjalt seisnud ja lagunenud mõis läks 1998. aastal eravaldusse.
Mõisas on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid - ait, tall-tõllakuur, küün, valitsejamaja ja teisi hooneid ning park.
Park on rajatud 19.sajandi II poolel.

Sisestatud: 06.10.2008.