Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pikva mõisa küün, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2692
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 578182.76
Y-koordinaat 6572367.67
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(16)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 11.02.24

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Küün, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Küün, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna tüüpilisse mõisaansamblisse kuuluva kõrvalhoone näide, esindades 19. sajandi II poole iseloomulikke ehitustraditsioone.

Sisestatud: 13.11.2008.

Kirjeldus


Küün on rajatud 19.sajandi II poolel. Hoonel puuduvad katusekonstruktsioonid ja katusekate. Katusekonstruktsioonid kukkusid sisse 2005/2006. aasta talvel. Need on kokku koristatud ja osaliselt ladustatud hoone kõrvale. Hoone seinad on laotud maakividest. Väiksemad kivid on laotud seina sellistena nagu nad leitud on, suuremad kivid on lõhatud. Suuremate vuukide täitmisel on kasutatud kivikilde. Uste ja akende sillused ja põsed on laotud punasest tellisest. Avatäited puuduvad. Seinad on umbes 70-80 cm paksud. Läänepoolne väravaava on kinni laotud ja sinna on aken tehtud. Hoonel puudub sisemine jaotus.

Sisestatud: 13.11.2008.

Ajalugu


Pikva mõisat (saksa k Pickwa) on esmamainitud Alavere mõisa karjamõisana 18. sajandi algul, 1725.aastal. Peale 1727. aastat ostis Pikva mõisa kindral Hermann Jenssen von Bohn, kelle abikaasa oli Katherina von Bohn, sünd von Breven. Kuni 1816. aastani puuduvad andmed Pikva mõisast ja mõisa omanikest. 1816. aastal moodustasid Pikva, Alavere ja Jäneda mõis suurema Hermann Ludvig von Löwensternile kuulunud mõisatekompleksi.
Seoses mitut laadi valdusõiguslike küsimuste ja keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere mõis koos Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern-Sternbergide aadliperekonnale. 18. oktoobril 1849. a. määrati Pikva Charlotte Baron Von Ungern-Sternbergile, sündinud Belowile ja tema lastele.
Iseseisvaks rüütlimõisaks eraldati Pikva 1858. aastal, mil nii Pikva kui ka Alavere kuulusid von Ungern-Sternbergide aadliperekonnale. Ungern-Sternbergide valdusesse jäi Pikva veel kahekümne kolmeks aastaks. 29. juunil 1875. aastal müüs Constantin August Baron von Ungern-Sternberg mõisa Wolther Baron von Stackelbergile.
Alates 1887. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus aga Robert Georg Turmannile. Alates 1920test aastatest paiknes mõisahoones kool, see lõpetas oma tegevuse 1972. aastal. Pikalt tühjalt seisnud ja lagunenud mõis läks 1998. aastal eravaldusse.
Mõisas on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid - ait, tall-tõllakuur, küün. Mõisa küün on ehitatud 19.sajandi IV veerandil.

Sisestatud: 07.10.2008.