Mälestised • 27013 Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala

Liik: Aruanded

Russow, E. 2008. Haapsalu. Arheoloogilised järelevalvetööd Vee tn 13 04.juulil 2008.
Russow, E. 2009. Haapsalu. Arheoloogilised eeluuringud Suur-Mere tn 14 07.-08. oktoobril 2009.
Russow, E. 2010. Haapsalu. Arheoloogiline järelevalve Vaba tänaval 28.06.-02.07.2010.
Sokolovski, V. 2008. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamisest Haapsalu linnas seoses soojus- ja elektritrasside rajamisega Kooli ja Linda tänaval.
Sokolovski, V. 2009. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamsest Haapsalu linnas Wiedemanni tänaval.
Treuman, K. 2009. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamise kohta Haapsalu linnas, F.J. Wiedemanni/ Saue tänava ristmikul ja Saue tänaval.
Treuman, K. 2009. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamise kohta Haapsalus, Lossiplatsil.

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, mis väljastpoolt piirnevad Eeslahe ja Tagalahe (Haapsalu lahe) rannajoonega (hõlmates kogu holmide ala), Aia tänava mõttelise pikendusega Haapsalu Tagalahe rannajooneni, Aia tänavaga, Metsa tänavaga Aia tänavast Uue tänavani, Uue tänavaga, Posti tänavaga Uuest tänavast kuni F. R. Kreutzwaldi tänavani, F. R. Kreutzwaldi tänavaga, Kalda tänavaga F. R. Kreutzwaldi tänava ja Kalda 28 krundi põhjapiiri vahel, Kalda 28 krundi põhjapiiri ja selle mõttelise pikendusega Haapsalu Eeslahe rannajooneni vastavalt muinsuskaitseala plaanile.

Liik: Meedia

artikkel " Riik muudab Haapsalu muinsuskaitseala", Lääne elu, 1. märts 2005
www.le.ee/

-Suurem kaklus jäi tulemata
www.le.ee/

- Kaks maja said uue elu
www.le.ee/

- Haapsalu vanima maja koopia on uuel ringil
www.le.ee/

-Mereäärsed krundid toovad tüli majja
www.le.ee/

-Holmide tulevik
www.le.ee/

-Uued luksusmajad lõhuvad vana kaluriküla idülli
www.le.ee/

- Piiskopilinnuse aastaid hooldamata vallikraavi täidab nüüd lastepark
www.le.ee/

Liik: Mälestise ajalugu

Haapsalu linn kuulub Eesti vanemate linnade hulka. Praeguste andmete põhjal võib väita, et Haapsalu piirkond oli enne 1200ndaid aastaid alalise asustuseta. 1260ndail valiti nimetatud seljandik kohaks, kuhu hakati rajama Saare-Lääne piiskopkonna uut keskust. Paralleelselt linnuse ehitusega tekkis linnusest kirdesse asula, mis paiknes praeguste Kooli, Jaani, Väike-Mere ja Linda tänava piirkonnas. Kivist piiskopilinnuse südamik koos toomkirikuga valmis 1279. aastaks. Sel aastal andis Saare-Lääne piiskop Hermann I (Buxhövden) tekkinud asulale Riia linnaõiguse.
Peaaegu muutumatuna on tänaseni säilinud keskaegne tänavavõrk. Vanim hoonestus on aga aegade ja sõdade käigus kadunud. Praeguseks säilinud hoonetest on vanimad, peale linnuse, Jaani kirik (16. saj. algus), 18. sajandi teisest poolest pärinevad endised tollihoone, raekoda ja vana apteek.. Mitmete allikate põhjal võib väita, et ilmselt piiskop Winrich von Kniprode valitsusajal (1385-1419) rajati linnamüür, mis on hiljem hävinud. Oletatavasti kulges müür piki praegust Wiedemanni ja Rüütli tänavat. Vanalinna iseloomustavad väärtuslikud puitasumid.

Liik: Mälestise asukoha kirjeldus

Muinsuskaitseala hõlmab ala (pindalaga 39.7ha) , mis piirneb Haapsalu Tagalahe rannajoonega, Vee 19 krundi idapiiri mõttelise pikendusega põhja suunas rannajooneni, Vee 19 krundi ida- ja lõunapiiriga, Vee tänavaga Vee 19 krundi edelanurgast kuni Vaba tänavani, Vaba tänavaga, Mihkli tänavaga, Lahe tänavaga kuni ristumiseni Väike-Lossi tänavaga, Väike-Lossi tänavaga kuni ristumiseni Suur-Lossi tänavaga, Suur-Lossi tänavaga kuni ristumiseni Neidude tänavaga, Neidude tänavaga, Suur-Mere tänavaga Neidude tänavast põhja suunas ja selle mõttelise pikendusega Haapsalu Tagalahe rannajooneni.