Mälestise tunnus

Eesti ajaloo ühiskondlikke ja poliitilisi sündmusi teadvustav sümbol.

Kirjeldus

Esimeses maaimasõjas ja Vabadussõjas langenuile pühendatud mälestussammas kujutab endast kolmeosalise sokliga obeliski. Esikülje ülaosas on süvareljeefis Vabadusristi kujutis, selle all tekst "VÄIKE-MAARJA / KIHELKONNA / LANGENUD / KANGELASED." ja soklil aastaarvud "1918-1920", ja 28 Vabadussõjas langenu nimed, lääneküljel "1918-1920" ja 10 nime ning "1914-1918" ja 16 nime, lõunaküljel "1914-1917" ja 42 nime, idaküljel "1914-1917" ja 28 nime.(M.Strauss, vabadussõja mälestusmärgid. Kunda 2002)

Ajalugu

Mälestussamba kavandi valmistas ja kivitöö tegi Tartu kiviraidur Jugar-Hütt. Sammas avati 14.juunil 1925. a. Mõni aasta hiljem paigaldati ümber samba betoonpostid, mis olid omakorda ühendatud jämeda raudketiga. Väike-Maarja sammas oli üks suuremaid Vabadussõja mälestussambaid. 1940. a lõhuti samba alumine osa, kaks ülemist osa jäid terveks. Saksa okupatsiooni ajal, 21.oktoobril 1942. a pandi sammas oma kohale tagasi. 1944. a purustati sammas uuesti. Säilus üks tükk mida kasutati taastamisel õige materjali ja kivitöö valimisel. 1988.a loodud Väike-Maarja Muinsuskaitse Selts võttis oma esmaseks ülesandeks ka Vabadussamba taastamise. Samba jaoks vajalik kivi on pärit Läänemaalt Rigudi metskonnast. Sammas taasavati 23. juunil 1991.a. ja on eelnenu täpne koopia. Endisega võrreldes on samba asukoht 50 m lõuna poole, esiküljega kiriku s.t põhja poole. Esimene sammas oli esiküljega ida poole s. t Väike-Maarja keskuse poole.(M. Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid. Kunda 2002)