2720 Jõelähtme postijaama peahoone, 19.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Jõelähtme postijaama peahoone, 19.saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 2720 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.04.1997 |
Registreeritud | 14.04.1997 |
X-koordinaat | 564971.57 |
Y-koordinaat | 6589711.99 |
Mälestise vana number | 257 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(18)
Paikvaatluse kuupäev: 05.04.20
Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Postijaamakompleks, Postijaamahoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Postihoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Riikliku postiajaloo mälestusmärk Üks rikkalikuma kujundusega postijaamahooneid vana Tallinn- Narva maantee ääres. |
Kirjeldus Jõelähtme postijaam on klassitsistlikus stiilis Ruunavere postijaama tüüpi ühekorruseline, madalate krohvitud paekiviseinte ja kõrge kelpkatusega hoone. Algselt oli katusekatteks S-kivi, hiljem laast. Hoone keskel asub peasissekäik- ulualusena taanduv kahe paarissambaga portikus, mille kohal kõrgub kolmnurkfrontoon. Üleminek sammastega ulualuselt seinale on pilastrite abil. |
Asukoha kirjeldus Asukoht Tallinn-Vana-Narva maantee ääres. Hoone paikneb paralleelselt maanteega ida-läänesuunaliselt. |
Ajalugu Vanim kirjalik ürik sidepidamise algete kohta Eestis on ordumeister Volter von Plettenbergi poolt 1552 muhulasele Hanskele antud vabaduskiri, mis vabamehe Hanske ja tema järglased orjusest vabastamise kõrval ka esimesteks postivedamiskohuslasteks tegi. Regulaarsema postiside loomine Eestimaal on seotud Rootsis 20.02 1636 väljaantud postimäärusega. Ametisse pandi postikäskjalad, kes küll asendati 1643 kiiremate postiratsanike ehk postiljonidega. Reisijate ja posti vedu toimus tasu eest. Kavandati postijaamade võrgu loomine 2...4 miiliste (15...30 km) vahemaade järgi, kuid selle teostumine toimus aeglaselt. 1649 ja 1651 anti eeskirjad kõrtside ehitamise kohta maanteede äärde, mille järgi kõrtsid pidid kujunema hobupostijaamadeks ja asendama senist talurahvale koormavat küüdikohustust. Baltimaadel oli maanteekõrtside võrgu loomine rüütelkondade kohustuseks. See edenes visalt ja riik kordas seadust veel 1670, 1693 ja 1697.aastal. Rootsi aja lõpuks oli Eesti aladel loodud riiklik postikorraldus. 1672 ja 1688.aasta teede kirjelduse järgi oli kõrts-postijaamadega varustatud Tallinn-Pärnu, Tallinn-Keila- Haapsalu ja Tallinn-Narva maantee. Posti ja reisijate vedu oli aegalane kuna liiguti ainult päeval. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on menetlemisel. |
Meedia -artikkel Taimi Käos "Täna räägime postipoistest ja -jaamadest " 24.11.2007 http://www.valgamaalane.ee/261107/esileht/viies_kulg/25011885.php |