Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 27429
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 04.05.2005
X-koordinaat 527417.23
Y-koordinaat 6579895.84
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(2)

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.02.13

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 16.05.2005.

Kirjeldus


Asulakohal tõuseb maapind kirde, endise Peetri-Kindlusküla, praeguse Kiia küla suunas. Antud piirkonnas on tehtud maaparandust, enne seda jäi asulast edelasse liigniiske ala, mida läbis jõgi, praegune Vanamõisa peakraav. Põllu kuivendamiseks on paigaldatud drenaaži võrk. Asulakoha keskel on madalam lohk, tõenäoliselt kunagine allika koht. Antud alal on täheldatav intensiivne 2O – 25 cm paksune kultuurkiht, mis on suures osas põllutööde käigus segatud. Asulakohast saadud leiud viitavad 14. sajandil aset leidnud elutegevusele.

Sisestatud: 16.05.2005.

Kirjeldus


Aardeleiu leiukoha kirjelduse põhjal (kündmise käigus ära nihutatud paeplaadi alt tihkest tambitud saviga alalt) võib järeldada, et künnikihi all võib olla säilinud ka segamata substantsi – ahjupõhju ja muid ehitustegevuse käigus süvendatud rajatisi.

Sisestatud: 10.08.2006.

Asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Kiia küla ja Vanamõis peakraavi vahele jääval alal, külast 750 m edela, kraavist 300 m kirde pool, Tallinn–Keila maanteest 500 m loode poole. Mälestise juurde pääseb mööda kruusakattega põlluteed. Kaitsealune asulakoht paikneb Andrese talu hoonetest otseselt põhja poole jääval põllumassiivil.

Sisestatud: 16.05.2005.

Asukoha kirjeldus


Asukoha skeem esitatakse käesoleva KKT lisas nr. 1

Sisestatud: 10.08.2006.

Ajalugu


Kultuurkihi alal paiknes 1690. aastast pärineva Keila kihelkonna kaardi järgi nn Kaarna küla, mida on esmakordselt mainitud 13. sajandil Taani hindamisraamatus. Ilmselt pärineb küla juba muinasajast. 13. sajandil oli küla suuruseks 6 adramaad, 18. sajandi alguses paiknes seal viis talu. Küla likvideeriti ajavahemikus 1774-1782.
2004. aasta kevadel leiti asulakohast aardeleid, mida säilitatakse Eesti Ajaloomuuseumis (AM 36609/1 M 446. Vastuvõtuakt 14.03.2006 nr 6881). Numismaatik Ivar Leimuse hinnangul on see aare peidetud 1398/99 aastal.
Eksperthinnangu asulakoha tunnistamiseks riiklikuks kultuurimälestiseks koostas arheoloog Villu Kadakas 2006. aastal.

Sisestatud: 10.08.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus.

Sisestatud: 16.05.2005.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 11.09.2014.