Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hoone, kus on paiknenud Eesti riigikaitseasutused ja võõrvõimude julgeolekuorganid
Mälestise registri number 27436
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 21.06.2005
X-koordinaat 542390.79
Y-koordinaat 6589433.49
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(2)

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 05.10.21

Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Mälestise tunnus


Hoone, mis on Eesti riikluse ja poliitilise ajaloo seisukohalt oluline nii positiivses kui negatiivses tähenduses: see on hoone, kus on kahe Maailmasõja vahelisel perioodil paikenud Eesti riigikaitseasutused ja hiljem, Nõukogude ajal, Nõukogude korra vastaselt meelestatud inimeste represseerimisega tegelenud julgeolekuorganid. Lisaks väärtuslik ka kui arhitektuuriteos – üks silmapaistvamaid juugendlikke korterelamuid Tallinnas.

Sisestatud: 11.07.2008.

Kirjeldus


Viiekorruselise, kõrge soklikorrusega hoone kandeseinad on ehitatud tellise-pae segaehitusena. Sokkel on viimistletud klombitud paega, esimene korrus lihvitud paega. II-V korrus on krohvitud. Madala kaldega katus oli algselt kaetud betoonvaltskividega, praegu värvitud terasplekiga. Kahe pidulikult vormistatud sissepääsuga Pagari tänava poolsel peafassaadil on kaks poolümarat ja kaks kandilist kolme korrust läbivat ärklit. 1950. aastatel üle tee Pagari 2 krundile rajatud siseministeeriumi hoone ühendati Pagari 1 hoonega II korruse galerii kaudu, mis katab ühe kandilistest ärklitest. Analoogselt, kuid ilma paraadsissepääsudeta on lahendatud kitsamad Pika ja Laia tänava fassaadid. Tänavafassaade ilmestavad krohvmedaljonid ning akendealused ornamentidega tahvlid, metall- ja kivipiiretega rõdud. Ehitusjärgselt olid hoone II-V korrusel ruumikad elukorterid, I korruse suurtes korterites olid ka avaliku funktsiooniga büroo- või vastuvõturuumid. Soklikorrusel olid kaupluse- või töökojaruumid, ülemiste korterite panipaigad ja 2-4 korterit. Algset plaanilahendust on hiljem muudetud, kohandades seda ametiasutusele sobivaks: ühe korruse ruumid seoti omavahel pikkade koridoridega. I ja soklikorrusele on vastavalt hoone funktsioonile juurde tehtud arhiivi-, kinnipidamis-, söökla- jms. ruume. Eriti väärtuslikuks ja säilitamisväärseks tuleb lugeda keldreid, kus on seni alles KGB-aegne vangla kongidesüsteem. Interjöörides on säilinud mitmeid väärtuslikke detaile: tahveluksed, trepid koos piirete ja käsipuudega, pea- ja köögitrepikodade liftid, betoonplaatidest trepikoja- ja koridoripõrandad, eluruumide parkettpõrandad ja põrandates olevad tuulutusrestid, laerosetid jms.

Sisestatud: 16.02.2018.

Asukoha kirjeldus


Hoone paikneb Tallinna vanalinnas, Laia tänava, Pagari tänava ja Pika tänava vahelisel krundil. Maja peafassaad on suunatud Pagari tänava poole.

Sisestatud: 16.02.2018.

Ajalugu


1911. aastal ostis Suurbritannia kodanik William Tulip Pagari, Pika ja Laia tänava vahelises kvartalis kolm kinnistut. Kinnistud liideti, seal asunud varasem kesk- ja vara-uusaegne hoonestus lammutati. Uus suur äri- ja eluhoone valmis 1912. aastal arhitekt Hans Schmidti projekti järgi. Vaatamata oma mõõtmetele on tegemist siiski elegantse ehitisega, mis ei mõju vanalinnas pealetükkivalt ebamastaapsena. Meenutab nii mastaabilt kui arhitektuurilaadilt pigem Riia või Kesk-Euroopa suurlinnade arhitektuuri, Tallinnas sellisena sügavalt erandlik. Tallinnasse Peeter Suure Merekindluse rajamisel otsiti lisaks uute hoonete ehitamisele ka juba olemasolevaid. Tulipi üürimaja leiti olevat sobilik merekindluse juhtkonna elamuks ning osteti 1917.a. jaanuaris Vene riigile. 1920.a. Eesti Vabariigi valdusesse läinud hoone anti üle sõjaministeeriumile. Lisaks ministeeriumile oli hoones ka sõjaväe peastaap ning Vabadussõja Ajaloo Komitee ruumid – kontor, raamatukogu ja soklikorrusel arhiiv. 09.10.1940 anti hoone üle NKVD-le ning seal hakkas tööle Nõukogude repressiivaparaat. Saksa ajal paiknes seal Eesti Omavalitsuse sise-direktsioon. Nõukogude võimu taaskehtestamisel endine tegevus jätkus; enamik 1940.-50. aastatel poliitilistel põhjustel kinnipeetutest toodi “Pagari maja” keldritesse ning saadeti sealt enamasti edasi Patarei eeluurimisvanglasse või Lasnamäe tapivanglasse. Enamik hoones olnud KGB arhiivist jäi Eesti Vabariigi tulekul kadunuks. Tänaseks on hoone restaureeritud ning kasutuses kortermajana.

Sisestatud: 11.07.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestis asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, siis eraldi kaitsevööndit ei kehtestata

Sisestatud: 11.07.2008.

Meedia


kultuur.err.ee 22.04.2014, "Pagari tänavale KGB muuseumi rajamine ei võta vedu"
http://kultuur.err.ee/v/varia/29ed8976-d19a-4515-90bd-c963549154be

Sisestatud: 24.04.2014.