Mälestise tunnus

Endise Kopli kaubajaama kooseisu kuuluv haruldus nii eesti kui isegi Euroopa konteksteis. Üksikobjektina on pöördejaam väärtuslik oma pea terviklikult säilinud mahulahenduse ja originaalkonstruktsiooni poolest. Pöördesilla eripäraks on sildesõrestiku konstruktsioon, mis oma kaitsepiirdena funktsionerivatekülgmiste kaarsõrestikega on Eestis nii enne- kui pärastsõjaaegsete pöördsildade seas ainulaadne.

Ajalugu

Tõnu Tammearu kirjavahetus TKVA-ga

Ajalugu

Pöördsild (sks k Drehscheibe, vn k поворотный круг, ingl k turntable või turntable bridge) või pöörsild ehk pöördering kujutab endast erilist sillust, mis pöörleb ümber silluse keskpunkti asetatud toe. Vene keisririigi raudteedel oli pöördsildasid 3 tüüpi (1888-1890 väljaannete järgi): 1) väikesed pöördsillad (малые круги) vagunite pööramiseks, 2) keskmised pöördsillad (средние круги) tendrita auruvedurite pööramiseks (neid kasutati üksnes tehastes) ja 3) suured pöördsillad (большие круги) tendriga auruvedurite pööramiseks 180°. Väikeste pöördsildade diameeter ulatus 15-17 jalani (4,6 – 5,2 m*), suurte pöördsildade diameeter sõltus kasutatavate vedurite telgede arvust ja ulatus 46-55 jalani (12,2 -16,8 m*). Nõukogude liidu raudteedel eristati 1) auruvedurite pöördsildasid (паровозный поворотный круг), mille diameeter võis olla 19,8, 25 või 30,2 meetrit ja 2) väiksema diameetriga vagunite pöördsildasid (вагонный поворотный круг). Pöördsillaga jaama nimetati ka pöördejaamaks. Tsaariajal oli nõue ehitada pöörderingid ehk –sillad jaamadesse, kus asusid auruvedurite depood ehk vedurikuurid. Pöördsillad olid eriti vajalikud auruvedurite-ajajärgul (mis Eestis lõppes 1970. aastate alguses), kuna neid oli vaja tagasisõiduks ümber pöörata – auruveduri juhtimissüsteem ei võimaldanud nimelt pikemaajalist tagasikäigul ehk tagurpidi sõitu (auruveduri kiirus erines edasi- ja tagasikäigul tunduvalt). Maailma mastaabis on auruvedurite pöördsildade pikkus varieerunud 9 meetrist 36 meetrini sõltuvalt raudtee vajadustest.

Ajalugu

Pöördsildadest on teada, et enne Teist maailmasõda oli Eesti Vabariigi Raudteedel laiarööpmelisel teel kokku 7 pöördsildadega pöördejaama ( Haapsalu, Tallinn, Tapa, Rakvere, Narva, Tartu, Valga) ja kitsarööpmelisel 5 pöördsildadega pöördejaama

Ajalugu

1950. aastate teisel poolel rajas NSV Liidu Teedeministeeriumi Eesti raudtee territooriumile Kalinini (praeguse Kopli) tänava lähedusse auruvedurite pöördesilla, ehkki puudus otsene vajadus. Kuna tegemist on nn külma sõja tipnemisperioodiga, siis võib arvata, et pöördesild paigaldati Kopli kaubajaama raudteetranspordi õhukaitse kaalutlustel.