Mälestise tunnus

Viimsi valla ainuke terviklikult säilinud tüüpilise struktuuri ja hoonestusega rannatalu elamu

Kirjeldus

Horisontaalse laudvooderdisega ja lamedama viilkatusega palkmaja, mille sissepääs asub põhjapoolel. Maja põhiplaan on ebakorrapärase kujuga. Maja läänepoolne osa moodustab korrapärase, nelinurgakujulise (7,41 x 6,50 m) tuumiku, mis keskjoonel jaguneb: köök- maja esipoolel ja selle taga - tuba. Taoline võis olla algse ehitise põhikavand, millega ilmselt liitus ka koda. Maja on idaküljel tunduvalt laiem: tuumikule liituvad mere poolel mitu kergema ehitusega ruumi. Maja külgedel on põhituumikust eenduvad osad : esiküljel - esik, tagaküljel- lai ja pikk veranda , mis hõlmab läänes ukse laiuselt ka tuba. Selle ukse vastas, veranda lõunaküljel on teepoolse nurga juures maja teine sissepääs, mida kasutati ainult suvel. Verandal keskosas on 5 raamiga lintaken nn. verandaklaasitusega.
Maja merepoolses viiluseinas (ligi 12 m pikk) asub 4 neljaruuduga väiksemat akent. Teepoolses otsaseinas on 2 , esi- ja tagaküljel 1 kuueruuduga aken.
Maja keskjoonel asub 1 korsten.
Tuulisel mererannal on madal, laia viiluga katus praktiline, praegu on see kaetud ruberoidiga. Viiluosal püstlaudis; kattelaudade rombikujulised otsad moodustavad rombilise nn. ilurea, mille allosa lõpeb hambulise servana. Teepoolses viilualuses on 2 tipule asetatud ruudukujulist akent ja nende vahel lakaluuk. Ka katuse servalaud on sakilise äärjoonega. Merepoolne viiluosa on akendeta
Maja praegust väärtust tõstab ajastutruu interjöör. Hoone originaalset mööblit pole säilinud. Sisustuseks valitud mööbel on huvitav. Kodusust lisavad mitmed väga omapärased pisiesemed.
Peretraditsiooni järgi on suveruum nn. kaptenikajut, olnud väga omapärase saamisloo ja sisustusega. Praegune sisustus pole originaalne.
Hoone sisustuselemendid on saadud muuseumi kogumistöö tulemusena ning arvel museaalidena.
Elekter puudus majas kuni nõukogude ajani. (Eksperthinnang, J.Holst)

Ajalugu

Hoone ehitus on toimunud mitmes järgus. Talukoha ostnud Rein Pappel on esialgse maja ehitamisel kasutanud karilejooksnud purjelaeva materjali ja ajupuud. Valminudki väike maja, kus oli ainult köök ja tuba.
1880.alguses alustas ümber(juurde ?)ehitusi, millega sai lõpule 1880. lõpul.
1920.a II poolel on ehitatud juurde läänepoolne tiib.
1930.alguses ehitati uus, kõrgema viiluga katus. Ümberehitusega ühendas endas rannatalu kaheruumilise alge ja sellele lisanduva nn. suvitusliku hoonefunktsiooni.
Hoones elati 1970.keskpaigani.
Hoone restaureeritud 1979/80 originaalfotode ja perepärimuste alusel //asuvad Viimsi muuseumis: edaspidi Vm//
Hoone sisustus museaalidena arvel.

Kaitsevööndi ulatus

Lisatud skeemil.