2746 Maardu mõisa kaevumaja, 19.saj.

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maardu mõisa kaevumaja, 19.saj.
Mälestise registri number 2746
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 557750.49
Y-koordinaat 6588401.98
Mälestise vana number 14-k
Ava kaardil
Maardu mõisa kaevumaja Autor Ly Renter Kuupäev 26.10.2007
Maardu mõisa kaevumaja Autor Ly Renter Kuupäev 26.10.2007

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 30.01.17

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kaevuhoone, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kaevuhoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluva abihoone näide.

Sisestatud: 12.11.2007.

Kirjeldus


Kaevumaja on väike kivikatusega paekivihoone.

Sisestatud: 31.10.2007.

Asukoha kirjeldus


Kaevumaja asub Maardu mõisa esisel muruplatsil ringtee ääres.

Sisestatud: 31.10.2007.

Ajalugu


Esimesed teated Maardu mõisast (saksa k Maart) pärinevad 1397. aastast. 16. sajandil kuulus mõis von Taubedele. 1656 on andmeid puithoonete kohta. 1663 omandas mõisa Fabian von Fersen. Umbes 1710 konfiskeeris mõisahoone keisrinna Katariina majanduskontor. 1729. aastal omandas mõisa Hermann Jensen Bohn. 1747. aastal läks mõis von Brevernite aadlisuguvõsa valdusse. 1919 võõrandati mõis Otto von Brevernilt. Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, sealhulgas kaevumaja.

Sisestatud: 31.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.

Sisestatud: 12.11.2007.