Mälestised • 2748 Saha kabeliaed, 15.saj.

Liik: Aruanded

Vedru, G. 2008. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Saha kabeliaias 2008.
Vedru, G. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Saha kabeli juures (Jõelähtme vald / kihelkond, Harjumaa) 2008. a.

Liik: Mälestise ajalugu

Kabelit ümbritsev kalmistu rajati koos esiehitisega tõenäoliselt 1220. Alates 1223 on andmeid üksnes kalmistust. Oli keskajal Jüri kiriku hooldusel, 16. sajandil allutati Jõelähtme kirikule

Liik: Mälestise ajalugu

Püha Nikolausele pühitsetud Saha kabel on vanim tervikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik, mis tõenäoliselt koos ümbritseva kalmistuga rajati 1220. aasta paiku , põletati maha juba 1223. aastal, kui algas vabadusvõitluse viimane etapp. 1241. aastal mainitakse hävitatud kiriku kohal veel vaid kalmistut. Kabel on ehitatud eestlaste muistse pühapaiga kohale ning on üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt olevat Saha kabel 50 aastat vanem kui Tallinna linn ning asutatud piiskop Fulco poolt. Seda pärimust näivad toetavat 1920. aastatel läbi viidud arheoloogiliste kaevamist käigus Saha kabeli kõrvalt, haudade kaevamisel leitud ehted, sealhulgas ka kaelaristike, hoburaudsõlg risti kujulise laiendiga ja ristpeaga rinnanõel. Need ehted võivad olla pärit 12. sajandi teisest poolest, 13. sajandi algusest. Valter Lang oletab, et siin võis olla ka varasemal ajal kristliku iseloomuga kalmistu. Sulev Vahtre on välja pakkunud ka teooria, et 1343. aasta Jüriöö ülestõusu ajal märguandeks süüdatud künkal asuv maja võis olla esialgne puust Saha kabel.

Praegune paekivist kabel ehitati 15. sajandi teisel veerandil. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud ühel ajal Kanuti gildi majaga ja Pirita kloostriga kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat või tamme ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada.

Praegune kabel on hästi proportsioneeritud, kahevõlvikuline paekivist hoone, millel kooriruum puudub. Lihtne ristkülikukujuline põhiplaan mille sisse mahub kaks võrdkülgset kolmnurka ning kolmnurga aluseks on kabeli sisemine laius. Kalvi Aluve arvab oma ehituse analüüsis, et kabel on ehitatud ühe ehitusperioodi jooksul. Samuti arvab ta, et kabeli ruuminišše on mingil põhjusel ümber ehitatud, kuid ilmselt juba ehituse käigus. Saha kabelit on peetud ka Pirita kloostri miniatuurvariandiks. Sellele annavad aluse sarnased tugipiilarid, teravkaarsed ehisraamistusega aknad ja läänes asuv suur raidportaal kõrge viilkatuse all. Piritale osutab ka loodenurgas taastatud keerdtrepitorn, mis Pirital paiknes hoone kagunurgas. Samuti vihjavad Pirita kloostri eeskujudele juba eelpool mainitud Saha kabeli tugipiilarid, mis esinevad kabeli nurkades ristpaarikutena (mitte diagonaalse üksikpiilarina nagu hilisgootikas tavaliselt), olles Eesti 15. sajandi arhitektuuri haruldane ilming. Piritale näib osutavat osaliselt restaureeritud altarilaudki, mis proportsioonidelt ning kujunduselt ei erine kloostris arvukalt esinenud kõrvalaltaritest.

Üheastmelise profiiliga peaportaali kujundus on sarnane Tallinna portaalikunsti traditsioonidele, kuid püüab samal ajal silmas pidada ka Harju portaalide omapära. Nii Jõelähtmes kui ka Keilas iseloomustab portaalikujundust üksik servaturp, mis jätkub mõikana tervakaarses arhivoldis. Ligikaudu samasugune lahendus esineb Sahal, kuid turba ja teravselgseks muutunud mõika kõrval kulgeb välisküljel kitsas järsult faasitud aste, mis on Tallinnas tundmatu. Täiesti ainuesinev on portaali kõrval lääneseina müüritud nelinurkne orv pühitsetud vee vaagnale, kus sisenejatele hoiti sõrmede loputamiseks pühitsetud vett. Orva põhjast valgub kasutatud vesi põiki läbi seinamüüri asuva kitsa kanali kaudu kabeli põrandale. Pühitsetud vesi ei tohtinud kabelist väljaspoole sattuda.

Kabeli ehituslik interjöör järgib ka Tallinna traditsioone. Laia vööndkaare profiil koosneb kolmest lamedast ümarvööndist. Pikad lamedad rippkonsoolid on tüpoloogiliselt Kuusalu vööndkaarekonsoolide eelkäijad. Samuti roieteta ristvõlvid esinevad Tallinna hilisgootikas. Saha idapoolse võlviku seintes on suured segmentkaarniššid, milles paiknesid lääniisandate ja vaimulike istekohad. Kitsad ning kõrgel paiknevad aknad, kitsas trepikäik, kõrge viilkatus, laia rinnatisega avaus peaportaali kohal ja suured riivpalgi augud mõlema portaali külgseites viitavad kabeli kaitseehitise funktsioonile. Vajaduse korral oli võis kabelit kasutada kindlustatud pelgupaigana.

Ehitusliku iseloomu järgi otsustades on Saha kabel tõesti ehitatud Pirita kloostriga ligikaudu ühel ajal – 15. sajandi teisel veerandil. Suurem osa ehitajatest olid Tallinna ehitusmeistrid. Ja ehitusisandaks võis olla legendis kolme merehädalise hulgas mainitud kaupmees Nicolau Tuwe. Nime järgi otsustades kuulus ta arvukasse Taubede suguvõsasse, kelle liikmed olid Virumaal tuntud kui aktiivsed ehitusperemehed.

Liik: Mälestise asukoha kirjeldus

Saha kabeliaed asub Saha külas Lagedi-Kostivere maantee ääres.

Liik: Mälestise kirjeldus

Kabeliaed on ümbritsetud pae- ja maakivi kuivlaotisega, aed on kohati vajunud, kohati mattunud pinnasesse. Põhjaküljel kirde nurgas läbikäik. Kabelist u 40-50 m põhja pool on kunagise kabeliaia põhi pinnases märgatav. Sellest põhjapoole jääb uuem kalmistuosa, võetud kasutusele ilmselt 1930-tel. Uuem osa on piiratud kiviaia ja kõrghaljastusega. Põhjapoolses osas vanu tähiseid ei ole.
Kabelist läänes ja loodes asuvad sepis- ja valuristid, kaks sepisaeda. Kabeliaia raud- ja malmristid standardse kujundusega. Kabelist lõunas on kolm kiviristi, kaks rõngasristi, ka paar sepisristi. Vanim tähis on paest rõngasrist 17. sajandist. Risti keskel on gooti majusklites kiri. Ainulaadne on kõrgele jalale toetuv paekivist ristmärgiga ketas. Tähis on kirjadeta.

Liik: Mälestise tunnus

Hästi säilinud ajalooliste hauatähiste ja jälgitavate piiridega järjepidevalt hooldatud kalmistu.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Kabeliaia üldseisukord on rahuldav. Saha kabeliaeda ümbritseb paekivimüür segus graniitkividega. Kiviaed on kohati vajunud ja mattunud mulla alla, kohati on aed lagunenud. Lõiguti kasvab kiviaia peal võsa. Kabeliaia maa-alal asuvad rõngasristid, sepisristid. Keskaegse kabeliaia maa-alal olevad sepisristid on roostetanud, viltu vajunud või kivialuste küljest lahti murdunud. Sepisaiad on katki ning lehtpuud on piiretest läbi kasvanud. Kohati on hauaplatsid hooldamata. Kabeliaia uuem osa on matusteks. Hauaplatsid paiknevad ilma kindla plaanita. Kabeliaias on jalgteed, mis on kaetud paekillustikuga.