Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 27814
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 29.06.2006
Ajutise kaitse alla võetud 29.06.2006
Registreeritud 18.12.2006
X-koordinaat 528087.96
Y-koordinaat 6454221.84
Ava kaardil
Foto: Nele Rent, 08.06.2006.
Foto: Nele Rent, 08.06.2006. Foto: Nele Rent, 08.06.2006. Vaade kalmistu alale ja sellest lõunasse jäävale vundamendiaugule. Foto: Karin Vimberg, 16.07.2010. Vaade mälestisel kirdest Nele Rent 12.03.2015 Mälestise lõunaserv Nele Rent 12.03.2015
Galerii(5)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 29.06.2006 käskkiri nr. A-21 Kuupäev: 29.06.2006
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" Kultuuriministri käskkiri 18. dets 2006 nr 383 (RTL, 28.12.2006, 92, 1720) Kuupäev: 18.12.2006

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 13.10.22

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


18. sajandi külakalmistu.

Sisestatud: 12.02.2007.

Kirjeldus


Kalmistu paikneb üksikute vanade puude ja võsaga kaetud 3-l kuni 2 m kõrgusel künkal. Kalmistu alale on kaevatud erineva suuruse ja sügavusega kaevikuid ning auke. Küngaste idaküljel vana maakividest karjaaed.
Lõunapoolseimal künkal, maja vundamendi augu kaevamise käigus, paljastusid ca 60-70 cm sügavuses hästisäilinud inimskeletid.

Sisestatud: 12.02.2007.

Asukoha kirjeldus


Paikneb Pärnu maakonnas, Takuranna vallas, Tahkuranna külas, Võtsiranna kinnistul. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 151 km-l, 800 m maanteest läänes, vahetult rannikul.

Sisestatud: 12.02.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" Kultuuriministri käskkiri 18. dets 2006 nr 383 (RTL, 28.12.2006, 92, 1720).
Vt KKT Lisa 1.

Sisestatud: 12.02.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 08.03.2015.