Mälestised • 27853 Kuivajõe kõrtsihoone

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi ulatus on lisatud skeemil.

Liik: Mälestise ajalugu

Kuivajõe kõrtsihoone on stiilipuhas näide tüüpilisest kahe talliga, kahe sissepääsuga ja ilma ulualuseta kõrtsihoonest, mis levis Eestimaal ja Põhja-Lätis. Kuivajõe kõrtsis realiseeriti Kose-Uuemõisa mõisa viinavabriku toodangut.
Hoone täpne ehitusaeg on teadmata. Hoone üldine arhitektuurne lahendus võimaldab hoone ehitusaja paigutada 18.sajandi II poolde/19.sajandi algusesse.
Arhiivi materjalide põhjal oli kõrts kindlasti olemas 1883, nimelt Kose-Uuemõisa 1883. aasta Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kindlustuspoliisil on märgitud Kuivajõe kõrtsi. Kuivajõe Vallavalitsuse poolt 1921 välja antud tunnistus omandiõiguse tõendamiseks on väljastatud kõrtsikoha rentnikule Jaan Jaani poeg Jaansonile, kes seda kohta on pidanud 1882.aastast. 1921. aastaks oli kõrts sada aastat vana. 1875 on ehitati kõrts mõisa kulul ümber.
Kuivajõe kõrtsihoone on ka kultuurilooliselt tähtis. 11. oktoobril 1805.aastal kogunesid siia Kose-Uuemõisa teomehed, kes otsustasid keelduda öisest rehepeksust ja esitasid parun Rosenile oma nõudmised. Vastuhakanuile tulid appi teomehed Ravilast, Kaiust, Kuimetsast, Inglistest ja mujalt. Ülestõusnute juhtideks olid Kõlli Toomas Karlast, Harmi Evart ja Põua-Päärna Mait Kolust. Kose-Uuemõisa sõda toimus 14. oktoobril. See oli üks suuremaid talupoegade relvastatud vastuhakkusid 1805. aastal.
Hoone seinal on mälestustahvel tekstiga SIIA KOGUNESID/ 11.OKTOOBRIL ( 29.SEPT V.K.J.) 1805.AASTAL/ MÕISNIKE RÕHUMISE VASTU ASTUNUD ÜLESTÕUSNUD KOSE KIHELKONNA TALUPOJAD./

Liik: Mälestise asukoha kirjeldus

Tallinn-Tartu maantee ääres 40. kilomeetril Kosele, Kose-Uuemõisa ja Karla suunduvate teede sõlmpunktis.

Liik: Mälestise kirjeldus

Kuivajõe kõrtsihoone on liigendamata ühekorruseline viilkatusega sümmeetrilise plaanilahendusega kõrtsihoone, 50,8 m pikk ja 11,5 m lai. Katusekatteks on eterniit, enne eterniidi paigaldamist oli hoonel laastu –või pilpakatus.
Hoone koosneb visuaalselt kolmest osast: keskel rõhtpalkseintega elu- ja kõrtsitubadega maht, millele liituvad otstes kivist seintega tallid.
Hoone on enamuses säilitanud oma esialgse planeeringu. Kõik hilisemad lisandused on likvideeritavad.
Hilisemate viimistluskihtide all on osaliselt säilinud esialgne viimistlus (lae laudis, kõrtsiluugid, ukseavad, 1 vaheuks, korstnajalad jms)
Sokkel on halvas seisukorras: enamuses pinnasesse mattunud, tagaküljel on näha, et soklit on korduvalt erinevate materjalidega parandatud.
Tallide seinad on pae- ja põllukivi segaladu, rahuldavas korras, üksikud praod on hoone nurkades. Talliväravate ümbrus on korduvalt tellistega parandatud.
Palkseinad on rahuldavas korras, alumine palgikord vajab vahetamist, esiküljel on palkseinad kaetud horisontaalse sulundlaudisega. Laudise all on ruberoid, alumine palgikord on mädanik- ja mardikkahjustustega. Katusekonstruktsioonid on heas seisukorras, sarikad on ümarpalgist, ühe penniga, osade pennide puudumine on põhjustanud müürlati väljavajumise. Sarikate ja roovituse puit on heas seisukorras, puudub osa penne. Müürlatt on kahest palgikorrast koosnev, laetalade otsad kinnituvad nende kahe vahele. Müürlatt on mädanik- ja mardikkahjustustega. Müürlatt vajab osaliselt asendamist.
Kõrtsitubade vahelagi on suurte kahjustustega läbijooksu tulemusel. Põrandad on mädanik- ja mardikkahjustustega.
Aknad on hilised, esialgsed ukseavad on enamuses kõrgemaks lõigatud. Osaliselt on säilinud uste piidad, lae laudis. On säilinud üks vana põõnadega plankuks ja kaks kõrtsiluuki.
Väärtuslikud detailid ja tarindid tuleb restaureerida.

Liik: Mälestise tunnus

Kuivajõe kõrts on näide tüüpilisest kahe talliga, kahe sissepääsuga ja ilma ulualuseta kõrtsihoonest, mis levis Eestimaal ja Põhja-Lätis.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Käesoleval ajal seisab hoone kasutuseta. Vundament on pinnase sees. Katusekonstruktsioonid on rahvuldavas kohati halvas tehnilises seisukorras. Katusekatteks on eterniit, esineb läbisaju kohti, harjalauad on lahtised ja amortiseerunud. Hoonel on kolm korstnat, silikaadist laotud. Vihmaveesüsteemid puuduvad. Hoone keskmine osa on puidust, puitosa on värvitud, värv on maha kulunud. Paremale ja vasakule jäävad kivist laotud seinad. Kiviseinad on krohvitud, hoone alumisest osast on krohv maha kukkunud, hoone üks nurk vajub, kivid on välja langenud. Otsaseintes on üle seina kulgevad mõrad. Avatäited on halvas korras. Teepoolsed uksed on suletud. Ukse ette valatud betoonist astmed on lagunenud. Aknad on katki löödud, kahel aknal puudub klaas. Hoone õuepoolses küljes on aknaruudud eest ära, avad on laudadega kinni löödud. Hoone keskossa on ehitatud kaks puidust tuulekoda, suurem viib korterisse, sissepääsud on suletud. Väikesest ja madalast tuulekojast viib kitsas kivitrepp hoonealusesse keldrisse. Keldri uks on katki, avatud asendis. Kelder on prahti täis. Hoone siseviimistlus on väga halvas korras. Hoone on pikka aega seisnud tühjana, korteritena kasutuses olnud ruumides on lagunenud mööbliesemeid, klaasikilde ja prahti. Puitpõrandad on amortiseerunud. Korrastamata on ka hoone otsas asuv majapidamisruum.Hoone ümbrus on hooldamata, rohi niitmata, kõikjal plastikpudelid, prügikotid, lauajupid ja muu olmepraht.