Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sadamakoht
Mälestise registri number 27884
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, veealune mälestis
Arvel 18.12.2006
Registreeritud 30.03.2007
X-koordinaat 608469.15
Y-koordinaat 6609392.99
Ava kaardil
Sadamakoht Sepa ninas. Foto: M.Abel, kp 05.04.18
Vaade sadamamuulile. Foto: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 2021. Vaade sadamamuulile. Foto: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 2021. Vaade sadamakohale Sepa ninas. Foto: Maili Roio, Muinsuskaitseamet 2021. Sadamakoht Sepa ninas. Foto: M.Abel, kp 05.04.18 Sadamakoht Sepa ninas. Foto: M.Abel, kp 05.04.18
Galerii(5)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 145 (RTL, 12.04.2007, 29, 533) Kuupäev: 28.03.2007

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 26.03.21

Menetleja: Allveearheoloogia nõunik, Maili Roio

Märksõna(4)

Veealune mälestis.
Arheoloogia, Tööpaigad, Muistne sadamakoht.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Sadamasilla konstruktsiooni olemasolu koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga, kirjalikud allikad.

Sisestatud: 10.01.2015.

Kirjeldus


Põhjasõja alguses, 1700. aastal, tõid rootslased Käsmu kaudu Eestisse sõjavarustust, mis viidi 2000 hobusega Narva lahingusse. 1704. aastal toodi Käsmu ka suurtükke. Rahvapärimuse järgi ehitasidki rootslased oma sadama Sepa ninase alla merre Käsmus.
Säilinud sadamamuul on ligi 3,5 meetrit kõrge, 20 meetrit lai ja 85 meetrit pikk. Massiivne rajatis on ehitatud palkidest kärgkastidena, mis on täidetud ja suures osas ka kaetud lõhutud kividega.

Sisestatud: 15.03.2018.

Ajalugu


Sadamakohta uuriti Eesti Meremuuseumi välitööde käigus 1999. aastal.

Sisestatud: 15.03.2018.