27888 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 27888 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 24.01.2007 |
Registreeritud | 30.03.2007 |
X-koordinaat | 585065.82 |
Y-koordinaat | 6593762.16 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 16.04.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. |
Kirjeldus Asulakohta iseloomustab 30-40 cm paksune kultuurkiht, mis on suures osas põllutööde käigus segatud. |
Asukoha kirjeldus Asulakoht paikneb Abrami talu maal Kahala külas. Objekt jääb Vana Narva maanteelt Loo asundusse viivast külateest u 300 m ida poole, kraavitatud Oldojast vahetult põhja poole, mainitud külavaheteest Abrami tallu viiva tee ning Oldoja vahele, mõningaid leide saadi ka Oldoja lõunapoolselt kaldalt. Abrami talu hooned jäävad asulakohast u 100 m põhja poole. |
Ajalugu 1995. aastal teostasid Valter Lang ja Gurly Vedru Kahala külas arheoloogilist maastikuinspektsiooni, mille käigus avastati asulakoht Abrami talu maal. Künnikihist leiti savinõukilde, šlakitükke ja töötlemisjälgedega kvartsikilde. Leiumaterjali analüüsimisel selgus, et asulakoha kultuurkiht sisaldab mesoliitikumi, I at pKr, keskaegset ning uusaegset leiumaterjali. Leiud on üle antud TLÜ Ajaloo Instituuti (AI 6025; Vedru, G. 1996. Inventories in the surroundings of Lake Kahala and archaeological excavations on the fossil field remains at Soorinna and Muuksi. Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. 45, 4, 434-437; G. Vedru 2006. Asulakoht. Kahala küla, Kuusalu vald, Harjumaa (Reg nr A27888). Eksperthinnang Abrami asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamiseks). |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil. Vt KKT 5434 Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |