Mälestised • 27914 Puithoone

Liik: Kaitsevööndi ulatus

50 m hoone gabariitidest

Liik: Mälestise ajalugu

Maja Mardi tänav 3 on ristkülikukujulise põhiplaaniga kahekorruseline katusekorrusega rõhtpalkehitis madalal paekivisoklil. Seinte välisviimistlusmaterjaliks on õlivärviga värvitud voodrilaud, katusekattematerjaliks käsitsivaltsitud ja värvitud sileplekk. Pikliku üldkujuga hoone asub tänavanurgal, sissekäik on otsaküljelt, teine sissekäik hoovipoolse pikema hoonekülje ühes nurgas. Otsakülg on kolme-, Mardi tänava poole jääv pikem fassaad üheksateljeline. Fassaadide põhikompositsioon on rõhutatult sümmeetriline, proportsioonikäsitlus lähtub klassikalisest kiviarhitektuurist. Hoonel on 6 ruuduga pikliku kujuga puitraamidega aknad, akende kohal dekoratiivsed aknapealdised, akende all seinapinda liigendavad puidust ehiskassetid. Kahte korrust eraldab elavalt profileeritud puitkarniis. Akende all eelnimetatud ehiskassettide kohal kulgevad saledamad vahekarniisikesed. Akende piirdelauad on tihedasoonelise profileeringuga, lihtsa vormiga. Pikema fassaadi kummaski otsas on mõlema korruse akenderea kaks äärmist akent kujundatud paarikuna, teise korruse tasandil on need eristatud muust seinaväljast puidust vahepilastriga. Katus on madala tõusunurgaga kelpkatus. Kõigil neljal hoonenurgal on neorenesass-arhitektuurile omane, kuid puithoonete puhul harva esinev mezzonino-korruse taoline, räästajoonest arvates umbkaudu 1 m kõrgune, laia karniisiga kroonitud kõrgendus. Pikema tänavafassaadi keskosas eenduvad katusest 3 üksteise kõrval paiknevat ühesugust madala kaldkatusega kaetud vintskappi. Katusekorrust valgustavad ka eelkirjeldatud kõrgemate nurgaosade fassaadidel olevad väikesed horisontaalsed pikliku kujuga aknad. Peasissekäigu kohal on rikkaliku puitdekooriga varikatus, mis toetub kahele puidust postile, moodustades omalaadse lahtise tuulekoja.

Liik: Mälestise ajalugu

Mardi 3 on eripärane ka oma põhiplaanilt. Tegemist näib olevat olnud nn. pansionaat-elamuga, sellest räägib nii hoone plaanilahendus kui ka arhiiviallikad. See oli midagi hotelli ja kortermaja vahepealset. Alumisel korrusel on üks avar korter erakordselt suurte esindusruumidega (söögi- ja elutuba), ülemine korrus on lahendatud koridorisüsteemis, kesksest koridor-esikust kahele poole jäävad ritta lükitud väikesed toakesed. Sellised hotellitaolised pansionaadid olid 19. sajandil tavalised, selletaolistes asutustes üürisid tube üksi elavad töötavad naised (õpetajannad, põetajad, sekretärid, telegrafistid), üliõpilased, pensionil ametnikud jne.

Liik: Mälestise ajalugu

Mardi 3 asus üks pealinna tuntumaid ja elitaarsemaid bordelle, Jevdokia Blohhina maja. Asutisele lisas populaarsust soodne asukoht otse meestesauna kõrval. Bordelli jaoks kohaldatud hoone uus põhiplaan meenutab samas tänavas asunud lõbumaja "Victoria" plaani: allkorrusel, endises pansionaadipidaja korteris oli nüüd puhvet ja tutvumisruum koos esinemislavaga, ülal 15 lõbutuba. Hoovis asuvas kivihoones oli lisaks pesuköögile ja majateenijate eluruumidele voolava vee ja vanniga hügieenituba prostituutide tarbeks.

Liik: Mälestise tunnus

Nikolai Thamme kavandatud üks silmapaistvamaid ja huvitavamaid historitsistlikke elamuid. Terviklikult säilinud välisilmega väärtuslik historitsistlik puumaja, mis on neorenessansi huvitav näide Tallinna puitarhitektuuris. Kultuuriloolist väärtust kandev hoone, ühe eripärase hoonetüübi näide (pansionaat-elamu), mis hiljem on olnud kasutusel Tallinna ühe tuntuima bordellina.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Üldseisund ja hooldusaste on rahuldavad. Suurem remont on eksterjööri osas tehtud viimati aastakümned tagasi, maja on kulunud ja väsinud, kuid otseseid avariiolukordi põhikonstruktsioonide osas ei paista olevat. Fassaadilt koorub paiguti värvi, pikka aega puudunud vihmaveetorude tõttu (praeguseks asendatud uutega, kuid need uuesti lömmi löödud) on siin-seal seinalaudise alaosas näha vee- ja niiskuskahjustusi, kuid need pole väga ulatuslikud. Üksikuid veekahjustuste tõttu pehkinud kohti leidub ka räästakarniisil. Sokli veelaua ja esimese korruse akende all kulgeva vahekarniisi katteplekid on uuendatud. Sadevete äravoolusüsteem on enam-vähem korralik. Seinakonstruktsiooni täpse seisundi kohta ei ole võimalik anda hinnangut ilma laudise avamiseta, välise vaatluse põhjal tundub, et maja on mingil määral vajunud, vajumise põhjuseid ei ole uuritud. Soklis väga suuri pragusid ei paista, siin-seal leidub krohvivaringuid. Korstnapitsid murenenud, mõni neist on uuesti laotud. Akende seisund varieerub, need on enamikus amortiseerunud ja lasevad tuult läbi, kuid tundub, et kõik aknad oleksid vajadusel restaureeritavad, aga sellele saaks täpsema hinnangu anda restauraator-ekspert. Kõige halvemas seisus paistavad olevat mõningad pööningukorruse aknad, mis on mingil perioodil kaua lahti seisnud. Säilinud puitvälisuksed on heas seisundis.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Interjööris ei ole kaasaegsete viimistluskihtide alt hetkel võimalik tuvastada põhikonstruktsioonide tegeliku seisundit, esmase vaatluse põhjal võib öelda, et otseseid avariiolukordade ei tundu kusagil olevat, konstruktsioonide ebaühtlase vajumise märke ei täheldatud. Trepid on nende vanust arvestades heas seisundis (restaureeritavad). Vanad vaheuksed (nii vähe kui neid alles on) on hästi säilinud. Akende seisukord on erinev, ülakorruse (vanemad) aknad on üldiselt halvemas olukorras kui alakorruse uuemad. Katusekonstruktsiooni seisund hea, katusekattes esineb korstnate juures väiksemaid läbijookse, kuid katusekatte üldine seisund rahuldav. Korstnajalad on pööningul vaadeldavas osas tugevasti pigitunud ja osa neist tuleks uuesti laduda. Tagafassaadil üks sobimatu plastaken ja puitvälisuks on asendatud rauduksega.