Mälestise tunnus

Tallinna elektrijaama hoonetekompleksi üks dominante.

Kirjeldus

Pärast II maailmasõda ehitatud estakaad ja korsten ning ka kõik muud lisandid on lihtsad terasest ka tellisest konstruktsioonid. Ilmekas tööstusrajatis on planeeritud taastada koopiana.

Ajalugu

Põhja puiestee praeguste kinnistute 27 ja 27a territooriumil alustas 1865. aastal tööd Tallinna Gaasivabrik, mis varustas gaasiga algselt põhiliselt kesklinna tänavalaternaid ja ka avalikke hooneid. Gaasivabriku maa-alale rajati aastatel 1912-1913 Tallinna Elektrijaam. Ehitati masinahoone, katlamaja ja kontorihoone ning kõrge telliskorsten. Neist on praeguseks säilinud vaid kontorihoone, mida praegused eritingimused ei käsitle, kuna jäävad kõrvalolevale kinnistule. Elektrijaama köeti 1918. aastani kivisöega ja seejärel turba ning puiduga. 1923. aastal seadistati jaam ümber põlevkiviküttele. Osalt varasemate hoonete asemele rajati Põhjapuiesteele 1929. aastaks uus turbiinihoone ja 1932. aastaks lülitushoone. Elektrijaama uus katlamaja valmis 1934. aastaks Viimaseks hooneks enne n. võimu tulekut jäi hoone, milles on senini säilinud kaks soojusjaama katelt. II maailmasõjas purustati elektrijaam osaliselt, kuid taastati peagi. Praegune telliskorsten projekteeriti 1946. ja ehitati valmis 1948. aastaks. Põlevkivi kasutati jaamas 1965. aastani ja seejärel mindi üle masuudile. Põlevkivi toimetamiseks kateldeni, ehitati II maailmasõja järgsetel aastatel estakaad (ülesmõõtmisjoonistel nimetatud galeriiks). Mitu korda on vahetatud ka nime. Tallinna Elektrijaam nimetati 1925. aastal ümber Tallinna Linna Elektri Keskjaamaks. 1944. – 1959 oli nimetuseks Tallinna Linna Elektrijaam, seejärel kuni 1979. aastani Tallinna Soojus- ja Elektrijaam. 1979. a. elektri tootmine lõpetati ja toodeti vaid kaugküttesoojust. Endisesse gaasihoidlasse rajati n. võimu aastatel varjend. Estakaadi mööda veeti vagonettidega rööbasteel põlevkivi kateldesse ja on hiljem seisnud kasutuseta. Varasemast ajast on hoonetes peale kiviseinte ja mõne lihtsama ehitusdetaili vähe säilinud. Alles olevad katlad ja muu sisseseade osad pärinevad ilmselt 1950-1970. aastatest. Võib-olla hilisemad säilinud sisseseade osad on katelde puldid ja juhtpaneelid, millest on 1. korruse ruumis 132 vaid metallkestad säilinud. Ilmselt on nad paigaldatud 1980. aastate algul – otsustades vaid vaatlusest lähtuvalt. Tegelikkuses on peaegu kõik seadmed peale katelde demonteeritud või lõpuni rüüstatud nii, et säilinud on vaid alused ja kinnituskronsteinid. Käesolevatest hoonetest vanim on gaasihoidla – see kannab 1860. aastatel populaarse neogooti ja võib-olla isegi neoromaani arhitektuuristiili tunnuseid. Kindlusarhitektuurile iseloomulikud vormid jätavad mulje tugevusest ja püsivusest, mida rõhutab ka paekivi krobeline faktuur.