2797 Kose-Uuemõisa mõisa peahoone, 19.-20.saj. • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kose-Uuemõisa mõisa peahoone, 19.-20.saj.
Mälestise registri number 2797 Mälestise vana number 8-k
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis
Märksõna
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996
Koosseis
Katastrikood
Aadress
Fotokogu
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Ehitisregistri ehitis Koolimaja (116035197)
Inspekteerimised

Seisund: halb
Inspekteerimise kuupäev: 26.11.2013
Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Kirjeldused

Liik: Aruanded

Kadakas, V. 2007. Arheoloogiline järelevalve ja uuringud Kose-Uuemõisa peahoone keldrites.

Sisestatud: 01.04.2012

Liik: Mälestise ajalugu

Kose-Uuemõisast on teateid 1340. a. Kuulus juba 1481. a Taubedele. 1586. a Robert Taube (Tuwe), rüütelkonna pealik ja maanõunik, kes müüb oma väimehele obrist Johann (Hans) Rechenbergile. Hind 14 000 Herrenthalerit.

Maanõunik Johann (Hans) Rechenberg (+1649) määrab testamendiga 12.07.1645 Kose-Uuemõisa oma naisele Elisabeth Asserienile/ Brieflade Urk. 582.

Elisabeth, Tönnise t Asserienilt pärisid õed paruness Anna Tiesenhausen ja Margaretha von Asserien. Margaretha loovutab oma osa Kose-Uuemõisast oma õele Annale ja selle mehele Hans Heinrich, Detlefi p Tiesenhausenile/ Brieflade Urk. 698

Hans von Rechenbergi pärandi jagamine Hans Heinrich Tiesenhauseni ja Hermann Lode vahel. Hans Lode ja ta naine Elisabeth Bremen saavad eluajaks Kose-Uuemõisa külad Kirrimeggi, Senorm ka Kollo ning Soipüll talu. Pärast nende surma lähevad need kindralmajor, maanõunik Hans Heinrich Tiesenhausenile, selle naisele Anna Asserienile ja pärijatele, Neuenhoffi ja ülejäänud saab H.H. Tiesenhausen (+1662)

Kose-Uuemõisa on reduktsioonist vabastatud. Omanik Hans Heinrich, Hans Heinrichi p Tiesenhausen (+1710). Temalt pärib poeg Hans Heinrich Tiesenhausen

Kindralmajor, Landeshöfding Hans Heinrich von Tiesenhauseni (maetud 16.11.1724) pärijad on tema pojad Hans Heinrich ja Jakob Johann von Tiesenhausenid. Aruküla, Kose-Uuemõisa, Kirimäe mõisad pärib meeskohtunik Hans Heinrich von Tiesenhausen.

Hans Heinrich von Tiesenhauseni (+25.02.1736) pärijad on tema lesk Helene Dorothea, Gustavi t von Tiesenhausen (sünd von Burgshausen) tema lapsed ja kasupojad. Lesk loovutab Aruküla, Kirimäe ja Kose-Uuemõisa oma lastele ja tütremehele.

Hans Heinrich Tiesenhauseni (+1736) pärijate omavaheline kokkulepe õe Johanna Charlotte paruness Bistrami nõudmisel (sünd Tiesenhausen). Vennad maksavad Bistramitele pärandiosa välja, Aruvalla, Kose-Uuemõisa ja Kirimäe jäävad neile ühisomandiks. 17.02.1747. a Hans Heinrich sureb lastetult, Gustav Johann Tiesenhausen on mõisate ainuomanik

Gustav Johann von Tiesenhauseni (+21.04.1782) surma järel valdab Aruvalla, Kose-Uuemõisat, Kirimäge ja Aavere mõisaid tema lesk Ewa Wilhelmine, Karl Reinholdi t von Tiesenhausen(sünd krahvinna von Nieroth) (+13.01.1800). Temalt pärivad tema poja Hans Friedrichi pojad. Pärandi jagamise eelleping 12.11.1800. Karl von Tiesenhausen saab Aruvalla, Kose-Uuemõisa, Kirimäe ja Leva 160 300 hõberubla eest.

Haagikohtunik Karl von Tiesenhausen pandib Aruvalla Rüütelkonnasekretär Moritz, Gustav Konradi p von Engelhardile kümneks aastaks. Pandiväärtus 6 375 hõberubla + 21 200 paberrubla. Pandivara hulka kuuluvad 1774. a Kose-Uuemõisast Saula külast tulnud Kondi, Jervi ja Michkle talud.

Karl Gustav Andreas, Hans Friedrichi p von Tiesenhausen müüb Kose-Uuemõisa koos Leva ja Kirimäega oberst Wilhelm, Karl Gustavi p von Straelbornile. Hind 394 000 bankorubla.

Kindralmajor Friedrich Wilhelm, Karl Gustavi p von Straelborn müüb Kose-Uuemõisa koos Leva ja Kirimäega Natalie, Johanni (John) von Uexküllile (sünd von Harder). Hind 150 000 hõberubla

Paruness Natalie, Johanni (John) von Uexküllilt (sünd Harder)(+17.11.1911) päris testamendiga fideikomissi "Kose-Uuemõisa" tema poeg Woldemar, Jakobi (James) Johann Woldemari p von Uexküll

EAA.2840.1.9424, 9425; EAA.854.2.568; EAA.858.1.7552; Brieflade Urk. 351, 698, 702; EAA.2069.1.67; EAA.5.1.339; EAA.2486.1.1162a; EAA.2840.1.9177


www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php

Sisestatud: 02.06.2010

Liik: Mälestise ajalugu

Kose-Uuemõisa mõis

Esimest korda on Kose-Uuemõisat kirjalikult mainitud 1341. aastal Nova Curia nime all. Arndti kroonika andmetel põletati siinne vasallielamu Liivi sõja ajal 1560. Mõis taastati alles 17. sajandil peale Rootsi-Poola sõdade lõppu. 1622. a. müüs R. von Taube Kose-Uuemõisa oma sugulasele Johann von Rechenbergile, kellelt mõis läks naisliini pidi päranduse teel ligemale kaheks sajandiks Tiesenhausenite valdusse. Talupoegade kohtlemisel ja nende rõhumisel ületasid Tiesenhausenid jõhkruse ja julmuse poolest teisi ümberkaudseid mõisnikke. 1805 toimus Kose-Uuesmõisas üks suuremaid talupoegade vastuhakke – Kose-Uuemõisa sõda.
1834 müüsid Tiesenhausenid Kose-Uuemõisa Wilhelm von Straelbornile ja see omakorda 1850. aastal Peterburi sakslasele Natalie-Caroline Uexküllile. Tema ajal ehitati Kose-Uuemõisa eeskujulikult välja. Uexküllid olid eestisõbralikud ja suured kunstihuvilised. Woldemar Uexkülli raamatukogu oli üks suuremaid Eestimaa mõisates, selles oli 9500 köidet.
1905. aasta revolutsiooni ajal purustas ligi 100-pealine talupoja salk mõisa viinavabriku seadmed ja härrastemajas lõhuti parunite mööblit. Tulekahju ssuutsid teenijad ära kustutada.
1911 suri Natalie Uexküll ja mõisaomanikuks sai tema poeg Woldemar.
Pärast mõisate võõrandamist jagati Kose-Uuemõisa maad talupoegade vahel. Mõisaomaniku Woldemari volinikust poeg Heinrich sai osa mõisat rendile aastail 1920-1923. Mõisa peahoones asus lühikest aega Kuivajõe algkool.
1933 moodustati Kose-Uuemõisa vanemliku hoolduseta jäänud tütarlaste kodu, mis tegutses 1940. aastani, mil nõukogude võim keelas Sisemisjoni Seltsi tegevuse. Vahepeal seisis suur härrastemaja tühjana, siit käisid läbi sõjaväeosad ja maja lõhkusid kohalikud elanikud. 1943. a. kevadel asutati Kose-Uuemõisas vaimse alaarenguga laste õpetamiseks Kosejõe Koolkodu. Selle asutajaks oli Eesti üks esimesi tunnustatud defektolooge Hugo Valma. Lagunenud ja lõhutud maja kordategemine võttis aega. Tänaseks on saanud sellest euroopalik õppeasutus erivajadustega laste õpetamiseks – Kosejõe Kool.

Sisestatud: 28.11.2013