2824 Habaja mõisa puust töölistemaja, 19.-20.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Habaja mõisa puust töölistemaja, 19.-20.saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 2824 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.04.1997 |
Registreeritud | 14.04.1997 |
X-koordinaat | 566898.04 |
Y-koordinaat | 6552245.36 |
Mälestise vana number | 2-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(8)
Paikvaatluse kuupäev: 14.06.21
Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter
|
Märksõna(9)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Habaja mõis on hooneterohke regulaarplaneeringuliselt kavandatud mõisakompleks. Mõisa puust töölistemaja on 19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik miljööväärtusega kõrvalhoone mõisakompleksis, mille põhimaht ja arhitektuurne vormistus on säilinud. |
Kirjeldus Habaja mõisa puust töölistemaja on väike viilkatusega puithoone. Katusekatteks on eterniit. Ühe korstnaga. Hoone välisviimistluses on kasutatud horisontaallaudist, see on värvitud roheliseks. Töölistemaja otsakülge ja esifassaadile on ehitatud varjualused. |
Asukoha kirjeldus Habaja mõisa puust töölistemaja asub Kose-Kuimetsa-Rapla maantee ääres. |
Ajalugu Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on menetlemisel. |