2826 Habaja mõisa tõllakuur, 19.-20.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Habaja mõisa tõllakuur, 19.-20.saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 2826 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.04.1997 |
Registreeritud | 14.04.1997 |
X-koordinaat | 566874.87 |
Y-koordinaat | 6552319.84 |
Mälestise vana number | 2-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(20)
Paikvaatluse kuupäev: 14.02.19
Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Tõllakuur, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Tõllakuur, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Habaja mõis on hooneterohke regulaarplaneeringuliselt kavandatud mõisakompleks. Habaja mõisa tõllakuur on 19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik miljööväärtusega majandushoone mõisakompleksis, mille põhimaht ja arhitektuurne vormistus on säilinud. |
Kirjeldus Tõllakuur on viilkatusega ristkülikukujulise põhiplaaniga majandushoone. Viilkatus on kaetud eterniidiga, seinad on paekivist, krohvitud, viimistletud valgeks. Esiküljel on kolm kahepoolset kalasabamustrilist plankust. Otsaseinas ja viilul on aknaavad. Otsaviil on laotud silikaattellistest ja on värvitud roosaks. Hoone siseõue piirab võrkaed. |
Asukoha kirjeldus Mõisasüdant läbiva Kose-Kuimetsa-Rapla maantee ääres. |
Ajalugu Habaja mõis asub samanimelises külas, mida on esmakordselt mainitud aastal 1419 Appa nime all. Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone on ühekorruseline arhailise vanabalti planeeringuga puitehitis. Peahoone esist piklikku väljakut ääristasid ühest küljest ait ja kuivati, teisest küljest aga tall ning valitsejamaja. Suur osa majandushooneid - karjakastell, riistakuur, töölistemajad, viinavabrik värkstuba - paiknesid peahoonest ja väikesest pargist lõuna pool. Tõllakuur asub peahoone juures nii, et esikülg avaneb peahoone auhoovile. Tõllakuur on ehitatud 19. sajandil. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on menetlemisel. |