Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule iseloomuliku kunstilise kujundusega kirikusisustuselement, interjööri algupärane osa historitsismiajast 19. sajandist

Kirjeldus

Massiivne kivikantsel puidust trepi ja kõlaräästaga

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1980 – Kingissepa rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 157

TÜ raamatukogu F 55 nim. 3 s. 91, lk. 27-28 (stud. Saaremõts. Kärla kihelkond. Kiriklike mälestusmärkide registreerimistöö. 1929): Kärla kiriku kantsel on kivist. 1716 a. 4. II. inventaariumi järele on Jurgen von Ungern’i lesk Margarete (Käesla mõisast) sünd. Tiesenhausen a. 1623 kinkinud Kärlale kivist kantsli. Sama 1716 a. inventaariumi järele on 1713 Caspar von Zöge poolt kantslile puukatus annetatud.
Ainukeseks kantsli katuse ilustuseks on 10 sentim. Läbimõõdus nupp – mis ülekullatud – ja kantsli külgedel neljakandilised väljalõiked. Kantslikatus kui ka kantsel ise on halliks värvitud.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: dolomiit, puit, õlivärv, pronksvärv.
Tehnika: raidtehnika, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: tundmatud meistrid
Dateering: 19. sajandi II kolmandik (umbes 1843)(?)
Mõõtmed: kõrgus 363 cm, jala kõrgus (koos baasiga) 171 cm, korpuse kõrgus ca 175 cm, korpuse laius max ca 204, ukse laius 72, 5 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kulumist, rinnatises torkeauke
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): kantslisse viib puidust järsk seitsmeastmeline trepp pikihoone kirdenurgast; kantslijalg kaheksatahuline, -korpus kuuetahuline, munaga tipnev puidust kõlaräästas kaheksatahuline, kõlaräästa keskmes pronksvärviga maalitud päike