Mälestised • 2887 Valkla mõisa park, 18.-20.saj.

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Lisatud kaardil.

Liik: Mälestise ajalugu

Regulaarstiilis park rajatud 19.s. algul, metsapargi osa ja vabakujunduslik pargiosa 19.s. lõpul.

Liik: Mälestise ajalugu

Valkla küla mainitakse esmakordselt 1241. aastal (Uvalkal) Kuusalu ümbruse, mõnedel andmetel isegi Rävala maakonna suurima külana. Valkla mõis rajati 1627. aastal ning selle esimene omanik oli Herman Wrangel. 1652. aastal ostis mõisa Hans von Fersen. Mõisal oli järgemööda hulk omanikke, muuhulgas Nolckenite ja Schwengelmide suguvõsa. 1785. aastal läks Valkla mõis Hermann Ludwig von Löwensterni valdusse. 1792. aastal läks mõis Brevernidele. 1837. aastal pantis Brevernidelt Valkla mõisa polkovnik Gustav von Nasackin ja sai 1843 omanikuks. 1877. aastal läks Valkla mõis Gustavi tütre Marie Sophie Anna von Nasackini abielu kaudu Leedu kaardiväepolgu lipnik Ernst von Rammiga (1837–1904) Nasackinitelt Rammide suguvõsale. Nende poeg, reservohvitser Jakob von Ramm perega olid viimased mõisavalitsejad, kelle kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Alates 1957. aastast tegutseb mõisa territooriumil Valkla Hooldekodu.

Liik: Mälestise kirjeldus

Regulaarstiilis park on keskmise suurusega. Siin olid olemas esifassaadi keskteljele suunatud puiestee, esiväljak, tagaväljak, looduslikel terrassidel pargiteede, alleede ja veekogudega maastikupark ning kaugemal metsapark.
Regulaarstiilis mõisapark algab juba peahoone keskteljele suunatud noolsirge puiesteega, mis härrastemaja ees moodustab ümmarguse muruplatsi raamiva ringteega. Ringikujuline plats on ääristatud taraenelaga. Maja ees kasvavad sümmeetriliselt elupuud. Esifassaadil asus suur vabakujuline väljak, mis varasemalt oli kujundatud lilleparterite ja põõsaste gruppidega iluaiaks. Tagaaed oli ja on ka praegu astangulise reljeefiga, mis laskub Valkla oja poole. Terrassi läbib kogu selle pikkuses lehtpuu allee, mille omapärasemaks lõiguks on praegu ca 100 m ulatuses hoomatav algselt painutatud pärna allee. Dendroloogide hinnangul on pärnade vanuseks peetud 200 aastat. Osaliselt on pargi ja maantee vahel säilinud paekivist aed. Mõisahoone läheduses oleval reljeefiga alal asub ka kunagine allikakoht, mis ümbritsetud kividega. Ansamblituumikust kaugemal oja kaldal laiub looduslik metsapark.
Valitsevateks puuliikideks on saar, tamm, pärn, vaher. Esiväljakul loovad aksenti kaks suurt punast tamme. Metsapargi osas domineerivad sanglepad.
(pargiankeet, 2002)

Liik: Mälestise tunnus

Piirkonna regulaarstiilis mõisaansambli pargi näide

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Üldseisukord hea, hooldatud. Esi- ja tagaväljak regulaarselt hooldatud. Puud peahoone ees varjavad vaadet esinduslikule hoonele. Paekivist pargimüür korrastatud, heas seisukorras.Pargi äärealal edelanurgas prügi; samas silikaatkividest varemed.