- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
2917 Harju-Madise kirik, 14.-19.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Harju-Madise kirik, 14.-19.saj. |
|---|---|
| Mälestise registri number | 2917 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 15.04.1997 |
| Registreeritud | 15.04.1997 |
| X-koordinaat | 507003.14 |
| Y-koordinaat | 6572442.15 |
| Mälestise vana number | 277 |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(21)
Paikvaatluse kuupäev: 05.06.23
Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel
|
Märksõna(10)
|
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Väheseid 18. sajandil püstitatud kirikuhooneid Eestis. |
|
Kirjeldus Harju-Madise kirik on üks väheseid 18. sajandil püstitatud kirikuhooneid Eestis. Kirik on ühelööviline, lõppeb idas pikihoonest kitsama 3-tahulise kooriruumiga, läänes 4-tahulise torniga. Koori põhjaküljel asub käärkamber, lõunaküljel väike juurdeehitus - matusekabel. Koori eksterjööris domineerib liseenraamistikus mänglev roosa lintdekoor, kompositsioonilisteks sõlmpunktideks on daatumi- ja stroofikilbid. Koori ruumipilti valitsevad lamedad võlvisiilud ja ümarkaarne silindervõlv. 1767 lõpetatud torni ülakorruse ümarkaarsed kellaluugid on suguluses koori akendega. Pikihoone (valmis 1773) astmelised tugipiilarid ja terav võidukaar osutavad neogootikale. Aknasillused ja vööndkaared on püsinud barokselt ümaratena. Sisustuses - altari barokne tripühhonsein (1631), hilisbarokk-kantsel (1784, J. W. rabe), unikaalne autahvel kantsli hankimist toetanute nimedega; orel (1859, G. Normann). Kirikuaias müüritud alusega paeplaat sarkade paigutamiseks (18. saj. lõpp). |
|
Ajalugu Oletatavalt 13.sajandil ehitatud puust esikiriku kohale rajas esimese kivikiriku 15.sajandi lõpupoole Padise klooster. Esimene kiviehitis oli ühelööviline ning kahevõlvikuline kabelkirik, millel puudus iseseisev kooriruum. Algne ehitis vastas praegusele pikihoonele, kuid oli sellest kitsam, nüüdse koori laiune. Tollest kabelkirikust on säilinud raidportaal praeguse torni lääneseinas. 16.sajandi algul ehitati lääneportaali ette võlvitud eesruum, millel oli relva- ja hiljem nn sandikoja funktsioon. Pärast 1622. aastat kujunesid Harju-Madise kabel ja kirikuaed Thomas Rammi suguvõsa liikmete perekonnakirikuks ja matusepaigaks. 1679 kõrgendati eeskoda 4-korruseliseks torniks. Telliti ka torni uus kell, mis valati ümber torni viimasel kõrgendmisel 1767. Antud kell on ainuke tõend kiriku olemasolust 17. saj. Kiriku kapitaalne rekonstrueerimine algas 1765. 1767 lõpetati torni ülakorrus. 1773 valmis vana kabelkiriku kohal nüüdne pikihoone. 1968 põlenud tornikiiver ja katus on taastatud. |
|
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Suur kaitsevöönd menetluses. |