Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jüri kirikuaed
Mälestise registri number 2948
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis, ajaloomälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
X-koordinaat 552440.77
Y-koordinaat 6580577.99
Mälestise vana number Arh. 26-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(22)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 11.07.23

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Omab kultuuriajaloolist, kunstilist (hauatähised), miljöölist väärtust

Kirjelduse koostaja: Silja Konsa 2002.a.

Sisestatud: 11.01.2007.

Kirjeldus


Jüri aleviku idaserval asuv kirik on alguse saanud keskajal, hiljemalt 17. saj. on kujunenud kirikaed matmispaigana. Ebasümmeetrilise plaaniga kirikuaia piirdeks on paeplaatidega kaetud maakivi müüritis, mis arhitektuurse väärtuse tõttu on registreeritud mälestisena nr 2949. Piirdes on 3 sissepääsu : kirikust idas, lõunas ja lanes. Viimane kasutatav peasissepääsuna ja raamistatud paest postidega. Kirikuaia territooriumil on kaks 19. saj. pärit kabelit, mis arhitektuurimälesised – tagaseinaga läänemüüris asuv kabel nr. 2950 ja kirikust edelas klassitsistlik kabel nr 2951. Kiriku kagunurga läheduses paikneb mälestusmärk I maailmasõjas ja Vabadussõjas hukkunuile. 20.sajandi keskpaigast vanemaid hauatähiseid ja –piirdeid on kalmistul loendatud : 15 valumetallist tähist, 75 sepistähist, 24 metallpiiret, 56 kivitähist. Hauatähistest on kunstimölestisena registreeritud kaks 17. saj. paest ratasristi – nr. 4378, nr. 4379 ja 19. saj. hauaplaat nr 4392. Kirikuaia pindala 0,83 ha.

Kirjelduse koostaja: Silja Konsa 2002.a.

Sisestatud: 11.01.2007.

Ajalugu


Kirikaed on matmispaigaks kujunenud hiljemalt 17. sajandil.
Vanimad hauatähised on kaks 17. sajandist pärinevat rõngasristi. (Allikas: Harjumaa kalmistud. Inventariseerimine III. ERA.T-76.1.10997.27)

Sisestatud: 13.01.2017.

Üldinfo


Vana keskaegse kiriku peale ehitatud uus kirik. Nii, et vana kirikuaed. Ebakorrapärase kujuga. Ümbritsetud pae-ja maakivisidusmüüriga, pealt kaetud paeplaatidega, osa plaate puudu. Lääneküljel väravakäik paekivist postidega, voret ei ole. Idaküljel jalgvärav paekivist postid, sepisvore. Lounaküljel kagunurgas kahepoolsed sepisvorega paepostidega väravad. Lääneküljel täiskelpkatusega krohvitud kivikabel ees kahepoolsed kalasabamustris laudisega puituksed. Kirikust loodes madala viiluga paekivikabel, kohv irdunud, ees uued uksed, vanad sepanaelad tagasi pandud. Kirikuaias hulganiselt sepis- ja valuriste, sepisaedu, vanu kiviriste, graniittähiseid, moned neist väga uhked. Üks selline asub kirikust pohja pool: graniitobelisk ja hauaplaat. Kolm metallristi kabeli seina najale asetatud. Kirikust idas ei ole tähiseid. Kirikust lounas rongasrist, teine samane asetatud kiriku lounakülje kontraforsile. Kirikust louna-edelas Jaan Saare haual graniitsammas, samba ülaosas poolfiguuris käed ristatult risti hoidva naise kujutis, külgedel kivi raiutud nagu oleks ingli tiivad. 1930. RIX. VASARD
Kirikuaed enam-vähem korras.

Sisestatud: 15.04.1997.

Üldinfo


Julius Põldmäe järgi
Eesti Vabadussõja aegse Rae valla vallanõukogu liikmeid oli 25 ja vallavanemaks Limu külast Härma talust Jaan Selks. Liikmetest olid tuntumad: Rae koolijuhataja Johannes Ratassepp, Rae kooli õpetaja ja Jüri kiriku organist Hans Mets, Vabadussõjas langenud Hans Ternel, Jüri Muusika Seltsi esimees, Jüri koguduse esimees Jaan Põldmäe, Kautjala koolijuhataja Jaan Rass.
1918. aasta üldmobilisatsioon oli viinud vabadussõtta Rae valla kõige nooremad aastakäigud, tagalakaitse võttis vanemad mehed. Maa oli laostunud, mõisamaad söötis, ligi 1000 väikese maa ja maata inimest oli toidupuuduses, paljude talude põllud läbi lõigatud kaitsekraavidega.
Venemaa üldmobilisatsiooniga 1914. a I maailmasõtta läinuist ei tulnud koju tagasi 71 Rae valla meest (25. septembril 1927. a I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussamba avamise aastapäeval peeti Jüri kirikus langenuile hingepalvet ja nimed olid külade kaupa laululehele kirjutatud).
Ajavahemikus 1918 -1920 oli Eesti Ajutise Valitsuse poolt Rae vallast ligi 40 meest Eesti Rahvaväkke kutsutud. Neist 23 langes Eesti Vabadussõjas.
Rae valla talud pidid vastama Eesti Ajutise Valitsuse üleskutsetele, milles kirjas: „Põllumehed, teie käes on Eesti riigikorra ja valitsuse päästmine, teie käes on vili, sest nälg on kõige suurem hukatuse tooja ja iga valitsuskorra hävitajad … Demokraatlikud vallavalitsused, asuge viibimata kokku ja korraldage vilja kogumist, laadimist ja saatmist, kõigepealt Tallinna. Kauplemine siseturul kartulitega, heinte ja õlgedega on tänasest päevast vaba!“
Vallasnõukogus moodustati rekvireerimiskomisjonid igasse kogukonda. Rekvireerimine tähendas taluperemeestele vilja ja toiduainete, hobuste ja vankrite ja muu sundvõõrandamist Vabadussõja nimel.
Ajutise Valitsuse poolt kuulutati välja siselaen väärtpaberite vastu.
8. jaanuari 1919 avaldas „Vaba Maa“ kirja „Äreval ajal Jüri Raelt“. Selles kirjutatakse maainimeste ärevusest lähenevate lahingute eest, sellest et tuntakse hirmu venelaste võimalikust saabumisest. Kirjas on, et vähe pole ka neid, kes süüdistavad Ajutist Valitsust selles, et rekvireeritakse vilja, riideid ja on pandud peale kohustuslik riigilaen.
Vabadussõja rindel peetud ägedates lahingutes võeti hulgaliselt sõjavange, keda Sõjaministeeriumi loal oli antud taludesse põllutööle. Rae Vallavalitsuse arhiivitoimikutes on kolme vene sõjavangi ülekuulamise protokoll, kus nad on avaldanud soovi alatiseks elama jääda Rae valda.
Tartu rahulepinguga lõppes Vabadussõda.
26. septembril 1926. a püstitati Rae Vallavalitsuse eestvedamisel ja toetusel, vabatahtlike annetuste abiga Jüri kirikuaeda I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk. Nõukogude okupatsiooni ajal lõhati mälestusmärk kaks korda. Mälestusmärk taastati 1986 Jüri Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel.
Monumendi mälestustahvlil on Rae valla kahekümne kolme Vabadussõjas langenu nimed.
Igal 24. veebruaril, alates meie omariikluse uuest algusest, on Rae Vallavalitsus asetanud pärja kirikuaias langenute mälestussamba jalamile, süüdanud küünlad endistele Rae vallavanematele, Vabadussõjas langenutele ja ka nüüdseks lahkunud Vabadussõjas osalenuile.

Sisestatud: 22.03.2012.