Mälestise tunnus

Keskaegse kehandiga ja läbi sajandite kujunenud tüüpilise diele-dornse põhiplaaniga elamu näide.

Kirjeldus

Kinnistu nr 237, Vene tn 12 asub all-linna idaosas, kvartalis nr 29. Paikneb väga pika ja kitsa lõiguna Vene ja Müürivahe tänavate vahel, asudes dominiiklaste kloostri hoonetekompleksi vahetus naabruses. Kinnistu hoonestus koosneb tüüpilise hiliskeskaegse plaanilahendusega peahoonest ning piki kitsast hoovi reas asuvatest õuehoovidest, mis asuvad kõrval asetseva dominiiklaste kloostri kontraforsside vahel, omades ka osaliselt nende konstruktsioone. Hoonete peafassaad on pööratud Vene tänava poole. Vaadeldav hoonestus ei ole säilinud päris algsena, nende praegune ilme on kujunenud korduvate, kas siis osaliste või täielike ümberehituste tulemusena. Peahoone on tüüpiline hiliskeskaegne hoone, põhiplaanis on selgesti loetav 15. sajandi Tallinna elamuile tüüpiline diele-dornse süsteem. Hoone Vene tänava poolne peafassaad on üldjoontes säilitanud oma kõrge viilu. Ebasümmeetriline luugiava paigutus selles ning sõõrpetikud viitavad päritolule 15.–16. sajandist, mil Tallinna elamut iseloomustas kõrge viiluga fassaad. Fassaadid on kujundatud hiljem historitsistlikus stiilis. Tänaseni on hoone püsinud oma algses kujunduses ja mahus, küll aga on katusel nn härjasilm uugid, mis ei pärine hoone ehitusaegsest perioodist.

Ajalugu

1505. aastal seoses kinnistu üleminekuga uuele valdajale, mainitakse antud elamut kinnistu-raamatus koos kiviaitadega õuevärava juures. Esimesed sissekanded arhiivimaterjalides on Vene tn 12a elamu kohta 1884. aastast, mil omanik K. Koch esitab palve hoonesse kanalisatsiooni sisseviimiseks. 1825. aasta linnaplaanil on aga näha, et õueala ja hoonestus antud asukohas puudusid. 1875. aastal on hoone ilmselt ehitatud muistse kloostri kalmistule, kirikuesisele aiaplatsile. Esimene suurem ümberehitus, õigemini hoone kohandamine uuele maitsesuunale toimus renessansskunsti perioodil 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi alguses. Siis kaunistati viilu luugiava ümarkaarsete, maskide ning teemantkvaadritega kujundatud raidportaalidega. Samast ajast peaksid ka olema vestibüüli seinu katvad ornamenteeritud, polükroomsed puitpaneelid. Enam-vähem praegusele vastava ilme võis peahoone saada 18. sajandi lõpu poole. Fassaadid on kujundatud historitsistlikus stiilis, kui toimusid siseruumide ümberplaneerimised, millega seoses muutusid ka esimese korruse aknaavad usteks. Hoone fassaade on remonditud 2002. aastal.

Allikad

OÜ T-Linnaprojekt. (2013) Vene 12. Tööprojekt. Arhitektuur ja sisekujundus. 6. Hoone fassaadide remont-restaureerimistööde muinsuskaitse eritingimused. Välisviimistluse põhiprojekt + CD. Vene 12a. TKVA Toimik N9-8325
Tead.Restaur.T/K. (1968) Vene 12. Lühike ajalooline ülevaade ja ümberplaneerimisettepanekud. TKVA Toimik N3-1374