Mälestise tunnus

Keskaegse kehandiga tüüpiline diele-dornse põhiplaaniga elamu näide.

Kirjeldus

Hoonel on säilinud Tallinnale iseloomulik keskaegne vertikaalsusesse pürgiv kolmnurkne frontoon. Vene 23 näol on tegemist olnud diele-dornse tüüpi elamuga, mis ühtlasi on liithoone. Maja diele on dornsest olnud suurem. Põhiplaanis kujutas see igal korrusel peaaegu kvadraatset ruumi. Ruumi välisseinad on paksud, neis leidub küünla ja kapinišše, keldris esineb raidkivist ukseava. Algupärasemalt säilinud keldriruumide tänavapoolne osa jaguneb kaheks ruumiks. Parempoolse ruumi nurgas paiknes õhkkütte seadeldis – kalorifeer ja kütteruum, mille kaudu on hiljem tehtud ühenduskäik kõrvalmajaga ning teiste keldriruumidega. 1930.–1950. aastatel tehti hoones funktsioonimuutustest tulenevaid suuremaid ümberehitusi. Jõuliselt ja äratuntavalt on maja kõige vanem ehitussubstants markeeritud ka praegusel fassaadilahendusel.

Ajalugu

Hoone ehituslugu ulatub vähemalt 15. sajandisse. Varasemast hoonest leidub praeguseni säilinud ehitussubstantsis vaid fragmentaarseid osi. Hilisematel perioodidel toimunud ümberehitused on kogu hoonet põhjalikult muutnud. 1825. aasta tänavaseinte ülesmõõtmisjoonistel omab hoone veel teravkaarset portaali, suuri eeskojaaknaid ei olnud veel muudetud. Alles 1932. aasta ümberehitusega sai hoone tänapäevase ilme – säilitati küll viil ja üks kaubaluuk, kuid vahelagede ja avade muutmise teel sai hoone kolmanda korruse. Mantelkorstna asemele ehitati Vene 23 ja 25 oli hoone väga halvas tehnilises seisus. Osal majast puudus katus, sarikaotsad olid pehkinud, vahelaed ja avatäited vajasid uuendamist. Suurem remont leidis aset 1950. aastatel. Põhjalik fassaadi viimistluskihtide uuring ja suuremad restaureerimistööd toimusid ka 2000. aastatel.

Allikad

OÜ Vana Tallinn. (2007) Eskiisprojekt rekonstrueerimiseks. Vene 21 / Vene 23 hoovihoone. TKVA Toimik N9-6862⁄B
VRV. (1974) Arhitektuuriajaloolised eritingimused rekonstrueerimiseks. Vene 23. TKVA Toimik N3-1275