3118 Tallinna Saksa Teatri hoone, 1908-1910.a.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Tallinna Saksa Teatri hoone, 1908-1910.a. |
---|---|
Mälestise registri number | 3118 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 15.04.1997 |
Registreeritud | 15.04.1997 |
X-koordinaat | 542495.47 |
Y-koordinaat | 6588780.87 |
Mälestise vana number | 142 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 22.02.21
Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas
|
Märksõna(7)
Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Meelelahutushoone, Teatrimaja, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arhitektide Nikolai Vassiljevi ja Aleksei Bubõri projekteeritud silmapaistva arhitektuuriga rahvusromantistlik hoone on Eesti vanim algsel kujul säilinud teatrimaja. |
Kirjeldus Hoone esindab põhjamaist rahvusromantismi. Teatri fassaadid on juugendile omaselt eriilmelised ja plastilised, paerustika vaheldub siledate krohvipindadega. Elegantsust lisavad kõrged kitsad väikeseruudulised aknad, venitatud ovaalid, siledad vertikaalsiilud klomprustika vahel. Külgfassaade ilmestavad kupliga kaetud trepikojaeendid. Krohvitud katusefrontoone ääristab ornament, esifassaadi kolmikakna kohal figuraalreljeefid. Frontooni keskele jääb Tallinna vapp. Peasissepääsul on varikatus ning madala paemüüriga pandus. Maja algsest sisekujundusest on üsna vähe säilinud. Teatrisaal jagunes 374-kohaliseks parteriks, esimeseks rõduks ja looźideks, teiseks rõduks ja saali tagaosas kolmandal korrusel paiknevaks kolmandaks rõduks. Saali valgete seinade taustal tõusid esile värvipunktidega rõhutatud juugendreljeefid; laine-, kuuse-, ringi- ja spiraalimotiiv, värvilistest ruudukestest komponeeritud mustrid ja joonornament. Väikeste variatsioonidega on neid dekoorielemente ka publikuruumides ja fassaadidel. Mööbel oli Bubõri jooniste järgi valmistatud Lutheri vabrikus. Looźidel, rõdu- ja orkestriruumi äärtel olid rohekad sametist katted. Rõdudele ja saali viisid pikad kitsad kassettuksed. Valgustite kujunduse märksõnaks olid „rippuvad kristallid“. Teatrihoonet täiendati 1955. aastal arhitekt August Taugi projektiga, mil ehitati madal rõduga eendosa, näitlejate garderoobide kohale neljas korrus ja laiendati tehnilisi ruume. 1966. aasta kapitaalremondi ajal eemaldati algne juugendmööbel ning värviti üle seinamaalingud. 1968. aastal valmis 130 kohaga saal katusekorrusel. 1983. aastal ruumikujundajate Sirje Uusbeki ja Heli Eensalu kavandite järgi taastati ning osaliselt loodi uued juugendist inspireeritud interjöörid. Valgustid on originaalide eeskujul 1980. aastatel teostatud. Arhitektid Peep Jänes ja Indrek Suigusaar projekteerisid majja lifti. Neljanda korruse maalrisaal rekonstrueeriti proovisaaliks. Sisekujundaja Mari Kurismaa säilitas 1983. aastal taastatud juugendlikud elemendid (mööbel, valgustid), täiendas neid algsest kujundusest inspireeritud dekooriga, nagu näiteks kuldne lainetus ja „jooksev koer”, ning kujundas uue mööbli keldrikorruse garderoobi ja kassavestibüüli. |
Ajalugu Tallinna saksa teater (saksa Revaler Deutsches Theater) tegutses Tallinnas aastatel 1795–1939 ja oli esimene kutseline Eesti teater. 1906 kuulutas Saksa teatriselts hoone projekti saamiseks välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi. Enne teatrihoonet asus samal kinnistul üks Tallinna esimesi kinosid. Laekus 61 projekti üle Euroopa. Parimaks osutus Peterburi arhitektide Nikolai Vassiljev (1875–1941) ja Aleksei Bubõr (1876–1919) töö. 4. septembril 1910. aastal avati Tallinna Saksa Teatrihoone. 1939. aastal asus teater täies koosseisus ümber ja jätkas tegevust Lodzis. Teatrihoone omandas Eesti Draamateater. Hoone on Eesti vanim esialgsel kujul säilinud teatrimaja. |
Allikad Tallinna saksa teater. [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_saksa_teater |
Meedia - Draamateatri fassaad uueneb |