3140 Küünlajalg, 19.saj. (messing, hõbetatud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Küünlajalg, 19.saj. (messing, hõbetatud)
Mälestise registri number 3140
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 21.04.1997
Registreeritud 21.04.1997
Mälestise vana number 57-k

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.07.16

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Levinud historitsistlik (pseudorokokoo) lauavalgusti 19.sajandist. Nn. tööstusliku kunsti näide.

Sisestatud: 11.08.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitse alla võetud tõenäoliselt 1977.a.

Sisestatud: 11.08.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: valge metall.
Tehnika: monteeritud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19.saj.
Mõõtmed: üldh- 24,6 cm, kabja d- 12,6 cm. Tüvesedetaili h- 13 cm. Piibu h- 5,5 cm. Tilgapüüdja l- 6,5 cm, h- 3 cm.
Märgid (meistrimärgid): Mõlemal küünlajalal, kabja välisserval on sisselöödud meistri (tehase)-märk:
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Detailid on nummerdatud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Küünlajala materjaliks on valge metalli sulam (nn. valge vask), millest valmistatud valudetailid teineteisekülge keermega kokkuliidetakse. Detailid on nummerdatud: piibul, keerme juures sissevermitud nr. 25, teisel küünlal 26; kabja all järjestikused
nr.-id 1 2 3 0 0.
Visuaalselt rokokooliku looduslähedase kuju annavad vertikaalsed täketega rõõned kõikidel detailidel. Rõõnete vahel on vertikaal radiaalsed madalad kumerpinnad nii 6-siiruselise põhiplaaniga kabjal, allapoole õrnalt avaneva liiliaõiekujulisel tüvesel, kui allosas teravsiluetse pungisega kellukesekujulisel küünlapiibul. Tilgapüüdja on kohrutatud hortisontaalse pinnaga õiekroonleht, mille välisserv on kaunistatud täketest joongraveeringuga ja siseserva joodetud küünlapiibu sisse minev koonus. Tilgapüüdja on küünlapiibult eemaldatav.
Dateering, 19. sajandi II pool põhineb stiilikriitikal.

NB! küünlajala materjaliks on kollane metall, messing ehk nn valgevask, tsingi ja vase sulam.(M.Kask, vallasmälestiste van. spets.)
Koostas: Liivika Krigoltoi, kunstiajaloolane

Sisestatud: 13.04.2009.