3262 Vappepitaaf, 17.saj. (puit, polükroomia)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vappepitaaf, 17.saj. (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 3262
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 21.04.1997
Registreeritud 21.04.1997
Mälestise vana number 681
3262 Vapp-epitaaf 17.saj. III veerand (puit, polükroomia) Autor L. Krigoltoi Kuupäev 01.01.2001
3262 Vapp-epitaaf 17.saj. III veerand (puit, polükroomia) Autor L. Krigoltoi Kuupäev 01.01.2001 Üldvaade. Foto: K. Tael 14.07.2016

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.07.16

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Epitaaf, Vappepitaaf.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kunsti- ja kultuuriväärtusega puitnikerdis -epitaaf 17.saj. lõpust.

Sisestatud: 27.10.2004.

Ajalugu


kaitse alla võetud 1973.a.

Sisestatud: 17.04.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, värv (must).
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, saelõige.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 17. saj. III veerand
Mõõtmed: h alla 107 cm, l- 48,5 cm. Pahkmikornamendi l- 44 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Polükroomia enamuses kulunud. Osa detaile kadunud n. mõõk.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Polükroomne saelõikes lehtpuust vappepitaaf koosneb kahest osast, mida ühendab tagakülgede keskele kinnitatud vertikaal-latt. Allosas on rullisornamentraamistuses mustaks värvitud pinnaga ovaalne tekstikartušš. Ülevalpool on vapikilp külgvaates vasakule vasakul jalal seisva karuga, kelle paremas käpas on nuut. Kilpi ümbritseb külgedel pahkmikstiilis lehestik, peal raudrüü kiiver krooniga. Krooni seest tõuseb välja võimas pikalakaline möirgav lõvi, kes on käppade vahel või ühe käpaga hoidnud mõõka. Mõõk on kadunud. Goreljeefne poolfiguur lõvist on külgvaates, vaatega vasakule,
Kuna tekst on kartuššil kaduma läinud, on dateering lähtunud stiilikriitikast. Juba kantsli küljetahvlilt tuttav vapp karuga tõendab, et tegu on Thomas Grentzschieni vapiga.
Epitaaf on tagant värvitud mustaks.
Asukoht kirikus: koori N-seinal, üleval W-pool
Kasutatud kirjandus: V. Raam ja K. Kaplinski, Hiiu Pühalepa kiriku ehitusloost. Tln. 1979, lk. 68. MKA arhiiv A 274A
Koostas: Liivika Krigoltoi, kunstiteadlane

Sisestatud: 17.04.2009.