Vallasmälestise kirjeldus
Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 13. saj. III veerand
Mõõtmed: üld h- 30 cm, l- 27 cm, s- 20 cm. Näo h- 23 cm, l- 23 cm. Talum eest h- 12 cm, l- 25 cm (konsool on allpool laiem).
Silma välisnurkade kaugus 10 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): konsool alt purunenud, maskil nina katki, parema silma all väike (naela) auk.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Koori võlvlae mõigasroided toetuvad nurkades trapetsitaolistele ühest paekivist tahutud konsoolidele, millede esikülje kausja pinna keskel on maski meenutav peareljeef. Konsooli ülaosas, maski kohal on talumina nelinurkne tahukas, mille esikülge läbib keskelt horisontaalne nurkrihv. Talumi alumine külg on töödeldud radiaalsete triipudena ümber maskreljeefi.
Maski individuaalseks tunnuseks on lõualohukese ja patsiga lai paks nägu.
Dateering põhineb 1979/80-ndate aastate väliuuringutel, mille autoriks on V. Raam, kui ka stiilikriitilisel analüüsil. Üllatavalt sarnased maskkonsoolid on ka 13. sajandist pärit Türi kirikus.
Asukoht: koori NW nurgas kantslitrepi kohal mõigasroide all.
Teatmed ajaloost: 1950-ndate aastate lõpul tehtud esimeste väliuuringute ajal, tekkis veendumus, et konsoolid pärinevad võlviku taastamise ajast ja on valmistanud sama meistri poolt, kes valmistas koori lõunaseinas oleva hauakivi. Selline ekslik arvamus on avaldatud ka ENE VI köites lk. 340. Hiljem selgus, et hauatahvli autoriks on kiviraidur J.Winter Haapsalust, konsoolid aga pärinevad kiriku esimesest ehitusperioodist 1255-60, mil ehitati sõjaliseks kaitseks mõigasroietega võlvitud kivist kooriruum. Ehitajateks ilmselt tsistertslased Gotlandilt, kelle mõjutusel on Pühalepa kirik pühitsetud ka püha Laurentsiusele.
Kasutatud kirjandus: MKA arhiiv A274A, lk. 78.
Koostas: Liivika Krigoltoi, kunstiteadlane
Sisestatud: 17.04.2009.