Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Konsool, 17.saj. (paas)
Mälestise registri number 3278
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 21.04.1997
Registreeritud 21.04.1997
Mälestise vana number 112-k

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.07.16

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Ehitis, Hoone, Konsool.

Mälestise tunnus


Unikaalne kunstiväärtusega arhitektuuridetail 13.sajandist.

Sisestatud: 28.10.2004.

Ajalugu


Kaitse all 1983.a.
Teatmed ajaloost: 1950-ndate aastate lõpul tehtud esimeste väliuuringute ajal, tekkis veendumus, et konsoolid pärinevad võlviku taastamise ajast ja on valmistanud sama meistri poolt, kes valmistas koori lõunaseinas oleva hauakivi. Selline ekslik arvamus on avaldatud ka ENE VI köites lk. 340. Hiljem selgus, et hauatahvli autoriks on kiviraidur J.Winter Haapsalust, konsoolid aga pärinevad kiriku esimesest ehitusperioodist 1255-60, mil ehitati sõjaliseks kaitseks mõigasroietega võlvitud kivist kooriruum. Ehitajateks ilmselt tsistertslased Gotlandilt, kelle mõjutusel on Pühalepa kirik pühitsetud ka püha Laurentsiusele.

Sisestatud: 28.10.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 13. saj. III veerand
Mõõtmed: üld h- 30 cm, l- 27 cm, s- 20 cm. Näo h- 23 cm, l- 23 cm. Talum eest h- 12 cm, l- 25 cm (konsool on allpool laiem).
Silma välisnurkade kaugus 10 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): konsool alt purunenud, maskil nina katki, parema silma all väike (naela) auk.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Koori võlvlae mõigasroided toetuvad nurkades trapetsitaolistele ühest paekivist tahutud konsoolidele, millede esikülje kausja pinna keskel on maski meenutav peareljeef. Konsooli ülaosas, maski kohal on talumina nelinurkne tahukas, mille esikülge läbib keskelt horisontaalne nurkrihv. Talumi alumine külg on töödeldud radiaalsete triipudena ümber maskreljeefi.
Maski individuaalseks tunnuseks on lõualohukese ja patsiga lai paks nägu.
Dateering põhineb 1979/80-ndate aastate väliuuringutel, mille autoriks on V. Raam, kui ka stiilikriitilisel analüüsil. Üllatavalt sarnased maskkonsoolid on ka 13. sajandist pärit Türi kirikus.
Asukoht: koori NW nurgas kantslitrepi kohal mõigasroide all.

Teatmed ajaloost: 1950-ndate aastate lõpul tehtud esimeste väliuuringute ajal, tekkis veendumus, et konsoolid pärinevad võlviku taastamise ajast ja on valmistanud sama meistri poolt, kes valmistas koori lõunaseinas oleva hauakivi. Selline ekslik arvamus on avaldatud ka ENE VI köites lk. 340. Hiljem selgus, et hauatahvli autoriks on kiviraidur J.Winter Haapsalust, konsoolid aga pärinevad kiriku esimesest ehitusperioodist 1255-60, mil ehitati sõjaliseks kaitseks mõigasroietega võlvitud kivist kooriruum. Ehitajateks ilmselt tsistertslased Gotlandilt, kelle mõjutusel on Pühalepa kirik pühitsetud ka püha Laurentsiusele.
Kasutatud kirjandus: MKA arhiiv A274A, lk. 78.
Koostas: Liivika Krigoltoi, kunstiteadlane

Sisestatud: 17.04.2009.