Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pühitsemisrist, 1300 (fresko)
Mälestise registri number 3282
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 21.04.1997
Registreeritud 21.04.1997
Mälestise vana number 116-k

Paikvaatlused(6)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 14.07.16

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(5)

Kunst, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Seinamaal.

Mälestise tunnus


Eesti keskaegses kunstis erandliku iseloomuga rist - seinamaaling 13.saj. II poolest

Sisestatud: 29.10.2004.

Ajalugu


Kaitse alla võetud 1983.a.
Teatmed ajaloost: Sellised ristid olid bütsantsi päritolu ning seal laiemalt levinud 7.-11. sajandini. Bütsantsi kunsti motiivid leidsid ulatusliku leviku Euroopas peale Konstantinoopoli vallutamist 1204. aastal. V. Raam dateerib risti ümbritseva ringi välisraamistuse ja nelja diagonaalse eenduva ringikese järgi 13. saj. lõpukümnendeisse või 14. saj algusesse, mil analoogne motiiv, sassaniidide kunstiringkonna mõjutuse kajana, levis ka Skandinaavias. Eesti keskaegses kunstis erandliku iseloomuga rist koori põhjaseina niššis kinnitab veelkordselt väliuuringute tulemusel tekkinud järeldust, et Pühalepa kiriku kivist koor jumalateenistuste läbiviimiseks valimis lõplikult 13. sajandi II poolel.
Andmed pärinevad: V. Raam, Täiendavate väliuuringute aruanne 1980 aasta töödest, lk. 35,36. MKA arhiiv A469

Sisestatud: 29.10.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Tehnika: fresko.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: umb. 1300
Mõõtmed: h- 53,5 cm, l- 51,6 cm, diagonaal 65 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Valgele lubjatud seinale fresko tehnikas maalitud musta kontuurjoonega kujundiks on võrdhaarne risti, mille haarad on rullunud kaheks ümmarguseks leheks ja haaranurkadesse on maalitud ringid. Tekkinud kujundit ümbritsevad kaks ringjoont ehk raamistus. Sisemine ring järgib haaraotsade kontuuri ja murdub haaraotsade juures sissepoole. Välimine ring aga murdub diagonaalsuunal väljapoole, küll juba pikemateks kaarjate külgedega “nibudeks”.
Dateering 1300, tuleneb stiilikriitilisest kunstiteadlase Villem Raami poolt tehtud analüüsist.
Asukoht: koori N-seina sees oleva nišši tagaseina keskel.

Teatmed ajaloost: Sellised ristid olid bütsantsi päritolu ning seal laiemalt levinud 7.-11. sajandini. Bütsantsi kunsti motiivid leidsid ulatusliku leviku Euroopas peale Konstantinoopoli vallutamist 1204. aastal. V. Raam dateerib risti ümbritseva ringi välisraamistuse ja nelja diagonaalse eenduva ringikese järgi 13. saj. lõpukümnendeisse või 14. saj algusesse, mil analoogne motiiv, sassaniidide kunstiringkonna mõjutuse kajana, levis ka Skandinaavias. Eesti keskaegses kunstis erandliku iseloomuga rist koori põhjaseina niššis kinnitab veelkordselt väliuuringute tulemusel tekkinud järeldust, et Pühalepa kiriku kivist koor jumalateenistuste läbiviimiseks valimis lõplikult 13. sajandi II poolel.
Andmed pärinevad: V. Raam, Täiendavate väliuuringute aruanne 1980 aasta töödest, lk. 35,36. MKA arhiiv A469
Koostas: Liivika Krigoltoi, kunstiteadlane

Sisestatud: 20.04.2009.