3461 Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv)
Mälestise registri number 3461
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 01.11.1996
Registreeritud 29.04.1997
Mälestise vana number 616-k
Seinalühter kolme tulega. 19. saj. (tsink, raud, pronksvärv) Foto: L. Krigoltoi, 2001
Seinalühter kolme tulega. 19. saj. (tsink, raud, pronksvärv) Foto: L. Krigoltoi, 2001

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 30.04.20

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Tavametall, Objekt, Valgusti, Seinavalgusti.

Kirjeldused(4)

Kirjeldus


Seinalühter koosneb ladina risti kujulisest seinaplaadist, viinamarjaväädi kujulisest konsoolist ja profileeritud rõhtpuust, mille välisotsale, paralleelselt seinaga, kinnitub kolmeks ümarlaineks painutatud ümar toru. Toru kolmele laine harjale on kinnitatud küünlataldrik küünlapiibuga. (L. Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 07.03.2013.

Asukoha kirjeldus


S-löövis, keskmisel piilaril

Sisestatud: 07.03.2013.

Ajalugu


Kunstimälestiseks tunnistatud aastast 1983 - obj. nr. 616-K (üks 18 seinalühtrist pikihoones)

Sisestatud: 07.03.2013.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: tsink, raud, pronksvärv.
Tehnika: valatud, monteeritud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister
Dateering: 19. sajand
Mõõtmed: risti h 54, 8 cm, laius 17, 7 cm; üldlaius 58, 5 cm, sügavus 57 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kõik detailid, nagu viinamarjaväät kahe viinamarjakobara ja nelja lehega, neliksiirudega kaunistatud ristikujuline seinaplaat ja profileeritud rõhtpuu on tsingist, modelleeritud valutehnikas raudlattile. Kinnitus seina külge on viie kruviga. Külgmised taldrikud on madalad, allapoole keeratud välisservaga; keskmine küünlataldrik on kausikese-kujuline. Küünlapiipudeks on kasutatud lambipesasid.
Kõik seinalühtri osad on üle värvitud pronksvärviga. Lühter on seadistatud elektrivalgustusele.
Dateering põhineb stiilikriitilisel analüüsil. Konsool ja rõhtpuu pärinevad ajast, mil kirikus oli ilmselt kasutusel gaasivalgustussüsteem; laineline haar küünaldega pärineb 1950-ndate aastate algusest, kui kirik seadistati elektrisüsteemile. (L. Krigoltoi, 2001)

Sisestatud: 07.03.2013.