Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maal "Kristus ristil" , 18.saj. (õli, lõuend)
Mälestise registri number 3542
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 14-k

Paikvaatlused(11)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 13.06.22

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui vanaaegne maalikunstiteos, endine altarimaal.

Sisestatud: 02.04.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates aastast 1971 – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis 14 (ekslikult nimetatud: Püha õhtusöömaaeg)
Oli kuni 16. novembrini 1994 altariseina tagaküljel; mustunud, maali keskel lõuendi kokkuõmbluskohal rebend. 1997 restaureeriti firmas KAR Grupp (A. Miil ja S. Sorok, vt. aruanne
Muinsuskaitseametis); niiskuse mõjul deformeerus lõuend peale kirikusse tagasiviimist, mistõttu aastal 2002 toimus lõuendi sirgeks pressimine vaakummeetodil). Käesoleval hetkel on maal KAR Grupi töökojas Tallinnas.

Sisestatud: 02.04.2004.

Aruanded


Jõelähtma kiriku vana altarimaali restaureerimise aruanne. Tallinn 1997 (asub MKA arhiivis)

Sisestatud: 05.06.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kunstnik
Dateering: oletatavasti 18. sajandi I kolmandik
Mõõtmed: kõrgus ca 236 cm, laius 117 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ristilöödut koos risti all seisvate Maarja ja apostel Johannesega kujutav altarimaal, mis võib pärineda Põhjasõja järgsest ajast (kui usaldada kroonikaandmeid, et algse altarimaali venelased 1710 (või 1705) minema viisid), kuid välistada ei saa, et tegu võiks olla 1728 vähe üle maalitud ja vastavasisulise kirjega varustatud algse maaliga. 1890. aastast kõrvale tõstetud altariseina tagaküljele, asemele Albert Sprengeli samasüžeeline maaliteos (1889), võimalik, et aastal 1728 toimus esimene
restaureerimine.
Oli kuni 16. novembrini 1994 altariseina tagaküljel; mustunud, maali keskel lõuendi kokkuõmbluskohal rebend. 1997 restaureeriti firmas KAR Grupp (A. Miil ja S. Sorok, vt. aruanne
Muinsuskaitseametis); niiskuse mõjul deformeerus lõuend peale kirikusse tagasiviimist, mistõttu aastal 2002 toimus lõuendi sirgeks pressimine vaakummeetodil). Käesoleval hetkel on maal KAR Grupi töökojas Tallinnas.
TÜ raamatukogu fond 55 nim. 3, sü. 82. (Jõelähtme kihelkonna kirikumärgid. Registreerinud 1935.a. suvel Albert Kukk, stud. theol.), lk.39: …Vanal altaripildil on alläärel kiri olnud, kuid nüüd juba nii kustunud, et vast aastaarvu 17(2)8 võib ära tunda. Numbrid 17 8 on võrdlemisi selged, nr. 2 – kahtlasem, kuid tõenäoline, sest Wrede märgib oma kirikuraamatus (lk. 7), et altaripilt viidi 1710 vaenlaste poolt ära, ja siis on loomulik, et uut pilti oli vaja. Kahjuks ei leidu tema kirikuraamatus märget selle pildi kohta.
EAA f, 1187 n. 2, s. 1821, 54 (Märge ühest 1728 renoveeritud altaripildist, mis enam kasutusel ei olevat).
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 248, viide Jõelähtme kirikuraamatule 1725 (Kirchenbuch zu Jegelecht 1725): Auf demselben (Altar) steht ein grosser hoher Schild vom Bildschnitzer ausgeabeitet und mitt allerley farben bemahlet, inwendig im Schilde ist das Gemälde weg, so Anno 1710 von dem damahligen feinde weg ausgenommen worden seyn… eben anjetzo da ich dieses schreibe erzehlet mir ein alter Maartscher baur aus dem Rootsi Kallaverreschen Dorfe mit namen Otsa Peter, dass obgedachter Altar von dem Herrn Feldmarschall Fersen aus Riga hierher seye gesandt worden, das gemälde darinnen seye von denen russen, wie sie Ao 1705 bis unter Reval streifeten, herausgeschnitten und weggebracht worden”. An dem Altar befanden sich die Wappen Fersens und seiner gemahlin Sabina Elisabeth von Westerhagen nebst der Jahrezahl 1670

Restaureerimisaruanne, 1997 (MKA-s): Lõuend pngutatud pudust alusraamile. Maalitud on peenele linasele labase koega lõuendile. Lõuend on kokku õmmeldud kolmest eri suurusega tükist…Maali allääres nähtavad kahes reas kullavärviga maalitud kirjaread, millest ülemine rida üle maalitud. Infrapunases valguses nähtavad vähesel määral ülemaalinguid ümber Kristuse pea, samuti kätel ja nägudel. Kaeti dammarlakiga.
Kunstimälestiste ekspertnõukogu protokoll, 6. nov. 2000: Lõuend oli kokku õmmeldud kolmest eri suurusega tükist. Krunt väga õhuke ning maalikiht rabe. Maal kinnitati, puhastati tagant, lisati parempoolne lisaäär, kuna ei ulatunud raamini ja oli rabe. Lõuendi alläär ja vasak serv tugevdati kogu ulatuses liimitud lõuendiribaga, mis liimitud maaliservale kalaliimiga. Pärast kirikusse tagasiviimist hakkas lõuend niiskuse toimel tugevasti lokkima. Restaureeriti uuesti 2000 lõpus (pressida siledaks, dubleerida tihedamale lõuendile. Eksponeerida pastoraadis, kuni kiriku sisekliima paranemiseni.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 20.02.2009.