Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine kunstilise ja kultuuriloolise väärtusega kirikuvalgusti historitsismiajast, 19. sajandist

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates aastast 1981 – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis 79

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: kollane metall.
Tehnika: graveeritud, kullatud, trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Eduard Drossi ettevõte Tartus
Dateering: Annetatud 1881
Mõõtmed: Ø ca 150 cm, haaradega tüviseosa kõrgus (koos alumise nupuga) 78 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Sophie Loppenowe d. 25. April 1864 und 1881. Christus ist mein Leben, Sterben mein Gewinn
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerumine põhiliselt laiguti; tüvises tohutud juhtmeaugud, juhtmeavad ka rasvataldrikuis
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Valatud haarade ja trugitud tüvise, küünlapiipude ning rasvataldrikutega kolmerealine, algselt kullatud kroonlühter 36 küünlale. Alumises reas liitub igale kuuest konsoolhaarast 3 väikest S-kujulist, ümarate otstega haara; neljas küünlapesa paikneb vertikaalse varre otsas konsoolhaara tipus. Teises ja kolmandas reas kummaski 6, samuti S-kujulist, ühetulelist haara. Haarad pinnakaunistusteta, kergelt lapikud. Tüvise tipmisele taldrikule kinnitub 6 õiekujulist iludetaili. All suhteliselt väike profileeritud keskvööga kera, millel graveeritud ja värvitud annetustekst, kerast allpool sirgeservalise kraega balusternupp. Haarad kinnituvad sõrmtapiga.
Haruhaarakandurite küljel haarade paiknemist tähistav numeratsioon 7 – 24. Seadistatud elektrivalgustusele (juhe läbib tüvist), juhtmed messingklambritega kinnitatud.
Paikneb kesklöövis idapoolsena.
Tagasiwaade Jõelehtme koguduse möödunud aegade peale. 1912, lk. 27: Suure kroonlühtri 36 aruga, mis praegu kantsli ees seisab ja mis 185 rubla maksis, - kinkis õpetaja oma esimese abikaasa Sophie surma päewa mälestuseks.
Sarnast tüüpi, nn. romaani stiili kroonlühtreid Tartu ettevõtja Eduard Drossi ärikataloogist (alates 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni) on Eesti kirikutes väga rohkel hulgal
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane