Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Kristus Emmauses", koopia, 19.saj. (õli, lõuend)
Mälestise registri number 3562
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 101-k

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.08.18

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastuomases kunstilises teostuslaadis altarimaal 19. sajandist

Sisestatud: 27.11.2006.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981 – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 101

Sisestatud: 05.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kunstnik (Reisberg?)
Dateering: 19. sajand (umb. 1889?)
Mõõtmed: valgusmõõt 29, 2 x 53, 8 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kulunud, värvikadusid (näit. allservas paremal lauanurga juures värvikadu puidu paljandumiseni ca 1 cm² ulatuses), tugevasti küünlarasvaga määrdunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ülestõusnud Jeesus Kristust jüngritega õhtusöögil Emmauses (Luuka 24, 30-31 järgi) kujutav altarimaal,
ei ole kunstnik Peterseni töö, kuivõrd teostuselt erinev; lõuendi varjus võib olla säilinud varasem (algne?) maaling puidul
Predellal parempoolne

Eesti kunsti ajalugu. 2. EKA, 2005, lk. 326: Nimelt muudeti 19. sajandil, mil altari vanad pildid asendati uutega, selle välimust. Predella-tsooni kolm maali pärinevad 1836. aastast ning “L H Petersen pinx” kesktahvli risti jalamil tunnistab, et ka teised pildid on üle maalitud.
A.Köögardal. Keila kihelkonnaloost. Tallinn, 1924, lk. 17: 1836. aasta suwel laskis Joa walitseja, wenelane Jermolai Tretjakow altari Tallinna maalril, daanlasel Petersenil, 700 rubla banco eest uuendada. Leonardo da Vinci püha õhtusöömaaja pilt tuli nüüd juure. Kuna senised puutahwlitele maalitud pildid rikutud olid, maaliti nad uuesti lõuenditele, mis tahwlitele peale said. Nõnda maaliti uuesti Jeesuse sündimine, ristilöömine, ja kinkijate, Scharenbergi abielupaari pildid. Et aga … ajajooksul nii hästi kullatus kui pildid kannatanud olid, laskis õpetaja M. Fick aastal 1889 altari wõimalikult endisel kujul renoweerida. Seega on rootsiaegne altar pea täielikult omas algkujus püsinud ja tal on järgmine wälimus. All on kolm madalat pilti: pahemal pool “Jeesuse sündimine”, keskel Leonardo da Vinci “Õhtusöömaaeg”, paremal pool “Emmause jüngrid”. Keskmise pildi kohal on järjestikku ülespoole: peapilt “Jeesus ristil”, “Jeesuse haudapanek”, “Taewaminek”; kõige üle weel ümarik tuikesepilt – “Püha Waimu wäljawalamine”… Pildid renoweeris 1889.a. kunstnik Reisberg.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.02.2009.