Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hauaplaat, 15.saj. (paas)
Mälestise registri number 3602
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 592

Paikvaatlused(8)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.04.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Looduskivi, Objekt, Hauatähis, Hauaplaat.

Mälestise tunnus


Keskaegne kunstiväärtuslik raidkivi 15.sajandist.

Sisestatud: 19.04.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 592

Sisestatud: 19.04.2004.

Kirjandus


Anu Mänd. Arutlusi hauatähistest ja muinsuskaitsest. Keskaegsed hauaplaadid Tallinna toomi käärkambris. - Aja lugu – muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 21. Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna väljaanded 6. 2016, lk 22-23.

Sisestatud: 03.10.2016.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 15. saj.
Mõõtmed: pikkus ca 135 cm, laius ca 183 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Plaadi vasak ülanurk murdunud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Väga kulunud pealispinnaga hiliskeskaegne raidtehnikas hauaplaat, mis paikneb keset kooriruumi põrandat, poolenisti varjatuna altariaiast ja altariesisest laudpõrandast. Plaadi ristkülikukujulise keskvälja ülaosa on kujundatud hilisgooti leekestiilis ehisraamistikuna, mille all inimfiguur (nähtav on büstiosa). Plaadi nurkades hulksiirudesse komponeeritud evangelistide sümbolid (nähtavad on ülemised kaks, millest vasakpoolne ilmselt kotkas. Piki plaadi välisservi on kulgenud kahekordne tekstilint, millelt kiri kustunud täiesti.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 27.02.2009.