3614 Altarimaal "Kristuse haudapanek", 19.saj. (õli, lõuend)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Kristuse haudapanek", 19.saj. (õli, lõuend)
Mälestise registri number 3614
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 135-k
3614, Ü.Jukk, 11.07.2013
Foto: Grete Nilp, 11.04.2019 3614, Ü.Jukk, 11.07.2013

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.04.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kultuuriloolise ja kunstiväärtusega tuntud baltisaksa kunstnike altarimaal 19.sajandist.

Sisestatud: 20.04.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1928. aastast (reg. nr. 25); 1981. aastast Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 135

Sisestatud: 20.04.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Carl Timoleon Neffi maali järgi (Helsingi Toomkirikus) Otto Zoege von Manteuffeli poolt maalitud
Dateering: 19.saj.
Mõõtmed: kõrgus (MKI andmed) 250 cm, laius 171, 5 cm (valgusmõõt ca 146 cm).
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Pildipind kaetud krakelüüriga. Nähtavad on restaureerimisel toneeritud ja ülelakitud värvikaod. Maali restaureeris Eerik Põld (1979?). Kokkupuude kiviseinaga on maali alumises osas põhjustanud värvi irdumisprotsessi ja väikeseid värskeid värvikadusid.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Carl Timoleon Neffi maali järgi (Helsingi Toomkirikus) Otto Zoege von Manteuffeli poolt maalitud “Kristuse haudapanek” – 1859. aastal juurdeehitatud “uue kiriku” altarimaal. Suuremõõtmelisel ülalt kaarjal lõuendil on kujutatud valgel surilinal Jeesuse keha kandmist hauakambrisse. Peale surnu tuleb hauakambri hämarusest valgustatuna esile kolm kandjat meest ja kaks leinavat naist. Surnu kandjaist meestest parempoolne on kujutatud põlvitamas, pooleldi küljega vaataja poole, riietatuna rohekashalli rüüsse, allpool vööd drapeeritud lopsakavoldilisse lillasse. Pildipinna keskele jääb üleskeeratud varrukatega noormees punases, kes parema käega on haaranud surnu reitest, pea pööratud ühele kahest tõmmust palja ülakehaga mehest hauas surnu jalgade ees. Surnu pea taga seisva ja teda vasaku kaenla alt toetava pruunis mantlis pooleldi kiilaspäise mehe pilk jälgib surnu nägu. Maali keskosa paremas servas käed näole surunud, sinises pead katvas mantlis naine, surnu parema õla kohal palves kätega noore naise pea, samuti sinises, pilk surnu näole. Maali vasakul pool paistavad hämaruses habemik turbanis mees ja tema taga peakattega naine. Hauakambri sissepääsuava roosakas heleduses inimrühm (naised).
Maali ümbritseb krunditud ja tumepruuniks aaderdatud raam (raamiliistu laius ca 12 cm), mille allserva nurkades nikerdatud akantusdekoor ning keskel küljelt akantuslehega ääristatud nikerdatud kartushimotiiv (10 x 24, 5 cm). Raamil on värvikadusid ja naelaauke.
Paikneb pikihoone lõunaseinal.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 27.02.2009.