3617 Oblaatide toos, 19.saj. (valge metall, seest kullatud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Oblaatide toos, 19.saj. (valge metall, seest kullatud)
Mälestise registri number 3617
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 141-k

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.04.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kultuuriloolise tähtsusega (signeeritud!) 18.sajandist väärismetallist sakraalese

Sisestatud: 20.04.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981. aastast – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 141

Sisestatud: 27.02.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hõbe.
Tehnika: kohrutatud, kullatud seest.
Autor, valmistamise koht: Rootsi, Stockholm
Dateering: 18.saj.
Mõõtmed: kõrgus ca 5, 5 cm, korpuse kõrgus 4, 8 cm, suudme Ø 9 cm, põhja Ø 9, 1 cm, kaane Ø 10, 4 cm
Märgid (meistrimärgid): Toosi põhja all meistrimärgid: P; FN ja linnamärk: kroonitud pea vaatega vasakule (Stockholmi linnamärk 1720 - 1740).
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Hõbeda pind mõnevõrra patineerunud, väline kullatis kulunud, kaane ääris mõlkis, väike mõlk ka kaane servakumerusel
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Rootsis tehtud väga lihtne hõbedast kohrutatud, dekoorita, silindrikujuline oblaatide toos, seest ja alläär (ca 5 cm laiuselt) kullatud. Kaas pealt lame, servast kumer, sileda ca 0, 6 cm laia kullatud äärisega. Märkide all tremulojälg.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 27.02.2009.