Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kirst, 18/19.saj. (raud)
Mälestise registri number 3683
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 30.04.1997
Registreeritud 30.04.1997
Mälestise vana number 500-a
Foto: Grete Nilp, 11.04.2019
Foto: Grete Nilp, 11.04.2019

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.04.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus, Mööbel, Mahumööbel.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kultuuriloolise väärtusega kirst 19.sajandist

Sisestatud: 12.05.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitseameti poolt 1994. aastal arvele võetud kunstimälestisena nr. 500-a

Sisestatud: 12.05.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, alumiiniumvärv, raud, õlivärv.
Tehnika: tisleritöö, sepistatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: tõenäoliselt 19. sajandist pärinev
Mõõtmed: kõrgus 65 cm, laius 110 cm, sügavus 63 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Käärkambris paiknev, tõenäoliselt 19. sajandist pärinev äärmiselt lihtne neljakandiline männilaudadest kirst, pealt beezhi õlivärviga lohakalt ülevärvitud. Ainsaiks kunstilisteks kujunduselementideks on lainelise servaga sepistatud äärekandid (värvkatte all). Kaks lihtsat lattrauast vitsa (värvitud alumiiniumvärviga, otsast tabaga suletavad; parempoolne katkine) on hilisemad lisandused. Esiküljel töökorras sepislukk - võti (pikkus 12 cm) lihtsa ümara käepidemega; lukusilt, kaane esiserva keskel väike torujas
sepisnupp. Kummalgi otsaküljel lihtne ümarrauast käepide.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 04.03.2009.