3701 Seinalühter kolme tulega, 19/20.saj. (messing, pronks, graveeritud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinalühter kolme tulega, 19/20.saj. (messing, pronks, graveeritud)
Mälestise registri number 3701
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 02.05.1997
Registreeritud 02.05.1997
Mälestise vana number 191-k
3701, Ü.Jukk, 12.07.2013
Foto: Grete Nilp, 30.11.2018 3701, Ü.Jukk, 12.07.2013

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(6)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 30.11.18

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Seinavalgusti.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kultuuriloolise tähtsusega 19. sajandi lõpupoolel – 20. sajandi alguskümnendeil Eesti kirikuis kõige enam levinud seinalühtritüübi üks variatsioon.

Sisestatud: 08.04.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981. aastast – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr 191: 2.

Sisestatud: 08.04.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, pronks.
Tehnika: graveeritud, kullatud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: 19/20. saj.
Mõõtmed: kõrgus ca 32,5 cm, ulatus seinast ca 37,5 cm, haara pikkus ca 21 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Seinaplaadi allservas annetustekst: Õpetaja W. Kentmann.
9 Juni 1853 – 88.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Vasakpoolsel haaral valudefekt.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kolme S-kujulise valatud haaraga kullatud seinalühter (sarnane seinalühtritega reg. nr. 3700, 3702, 3703, 3704, 3705) – koori lõunaseinal idapoolne. Haarad hargnevad seinaplaadilt lähtuva kaarja tugihaara tipus paiknevalt haarataldrikult, mille keskel pirnjas iludetail (kõrgus ca 5 cm). Ümmarguse põhiplaaniga kinnitusplaadi ülaservaga liitub lihtsa vormiga rist, mille ühendus plaadiga moodustab lameda ristijalami, mis kinnitusplaadi allservas jätkub. Haarakinnitus sõrmtapiga, küünlapiibud kellkrateeri kujulised. Tegemist on 19. sajandi lõpupoolel – 20. sajandi alguskümnendeil Eesti kirikuis kõige enam levinud seinalühtritüübi ühe variatsiooniga.
Kroonlühter on seadistatud elektrile (juhtmed haaradele kinnitatud korrektselt teibiga); piipudesse ja rasvataldrikutesse tehtud juhtmeavad; seinaplaadis 2 juhtmeava kandehaarast allpool.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 06.03.2009.