Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui heatasemeline sakraalse süžeega maaliteos 19. sajandist.

Ajalugu

Muinsuskaitse all 1920. aastatest (nr. 28), aastast 1973 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 579

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kunstnik
Dateering: 19. sajand (1955 esmasel inventariseerimisel viidatud sarnasusele Peterburi kunstiakadeemia töödega)
Mõõtmed: 176 x 136 cm (MKA andmed)
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): krakelüür, kohati värvikihi kulumist, servades värvikaod, lõuend veidi lõtvunud, raamis veidi vasakule nihkunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Maali ülaosa kujutab avali käte ja suurte tiibadega inglit pilvedel
kolmefiguurilise karjastegrupi kohal (neljas karjane varjunud vasakul pimedusse). Inglist tulev valgus on kaks vanemat karjust kohkunult surunud maadligi, rohelisse rüütatud punapõskne noormees seevastu osutab inglile usalduslikult .
Lamedas kullatud, taimemotiiviliste kaunistustega raamis
Paikneb pikihoone idaosas lõunaseinal

Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirikus säras nende ümber ja
nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et
teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus! (Luuka 2, 9-11)

Nissi kiriku kroonikaraamat (1980. aastate väljakirjutus Nissi kooli kogutud materjalidest): 1887.a. Nurme mõisa
omaniku Nicolai v. Mohrenschildi surma puhul kirikule kingitud õlimaal, mis kujutab ingel Gabrieli poolt karjastele Kristuse
sündimise kuulutamist. See maal on „Mohrenschildi maali“ nime all 19. märtsil 1929.a. haridusministeeriumi poolt nr. 28 all
riikliku muinasvarade kaitse alla võetud. See maal asub praegu kiriku altariruumis käärkambri ukse kohal seinal.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane