3902 Laualühter kolme tulega, Oehme 19.saj. (messing, hôbetatud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laualühter kolme tulega, Oehme 19.saj. (messing, hôbetatud)
Mälestise registri number 3902
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 06.05.1997
Registreeritud 06.05.1997
Mälestise vana number 405-a
3902 ja 3903, Ü.Jukk, 03.07.2013
3902 ja 3903, Ü.Jukk, 03.07.2013

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.08.18

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastuomase kunstilise kujundusega valgusti historitsismiajast 19. sajandist

Sisestatud: 08.05.2006.

Ajalugu


Pärineb Tallinna Toomkirikust.
Muinsuskaitsearvel alates 1994 (405a)

Sisestatud: 09.05.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, vask (?).
Tehnika: hõbetatud, monteeritud, trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: vabrikutöö (Knorr)
Dateering: 19 sajand (arvatavasti viimane kolmandik)
Mõõtmed: kõrgus ca 61 cm, laius max ca 32 cm, varreosa kõrgus ca 38, 5 cm, jalami Ø ca 18 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): jalami all keskel vabrikutempel: Knorr
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, tugevasti küünlarasvaga määrdunud, hõbetis kulunud, küünlakraed mõlkis, varre suue mõlkis, vart tinaga joodetud, puudub rasvataldrik varre tipust, alles kaks küünlakrae
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Balustervarreline, kahe kaarja ümarprofiillhaaraga laualühter
(samasugune kui reg. nr. 3903), pärineb Tallinna Toomkirikust.
Käärkambris
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 02.02.2009.