3945 Seinalühter kolme tulega, 19/20.saj. (messing, pronks)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinalühter kolme tulega, 19/20.saj. (messing, pronks)
Mälestise registri number 3945
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 07.05.1997
Registreeritud 07.05.1997
Mälestise vana number 28-k
3945, Ü.Jukk, 11.07.2013
3945, Ü.Jukk, 11.07.2013

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.07.13

Menetleja: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Seinavalgusti.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kodumaise päritoluga ajastuomase kujundusega 19/20.saj. kirikuvalgusti.

Sisestatud: 20.01.2004.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981. aastast – Harju rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 28: 5

Sisestatud: 20.01.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, pronks.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Ed.Drossi ettevõte, Tartu
Dateering: 19. sajandi lõpp – 20. sajandi algus
Mõõtmed: Mõõtmed: tagaplaadi kõrgus (koos ristiga) ca 32 cm, tagaplaadi Ø ca 18 cm. Haara pikkus (rasvataldrikuta) ca 20, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Oksüdeerumine seinaplaadi allosas. Parempoolse haara küünlapiibul kaks pragu (3 ja 2 cm).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Messingist valatud (haarad, rist) ja trugitud 3- haaraline seinalühter (põhjaseinal läänepoolseim). Ümmarguse põhiplaaniga kinnitusplaadi ülaservaga liitub lihtsa vormiga rist, mille ühendus plaadiga moodustab lameda ristijalami, mis kinnitusplaadi allservas jätkub. Küünlapiibud vormilt kellkrateeri kujulised. Tegemist on 19. sajandi lõpupoolel – 20. sajandi alguskümnendil Eesti kirikuis ühe kõige enam levinud seinalühtritüübiga.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 25.02.2009.