Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Järva-Peetri kirikuaed ja kalmistu
Mälestise registri number 4002
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis
Arvel 20.05.1997
Registreeritud 20.05.1997
X-koordinaat 605661.89
Y-koordinaat 6535123.48
Mälestise vana number Arh. 382, Arhe. 169-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(15)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 07.11.23

Menetleja: Järvamaa nõunik, Madis Mikkor

Märksõna(16)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonnale iseloomuliku kirikuaia ja kalmistu iseloomulik näide, kus on säilinud palju vanu hauatähiseid-, hauapiirdeid, ajaloolised haljastuselemendid, ajalooline planeering, ümbritsev piire ning väravad.

Sisestatud: 30.11.2007.

Kirjeldus


Põhjaküljel maakivisidusmüür pealt kaetud katusekiviga, lääneküljel paekivi kuivladumüür, idaküljel maa- ja paekivikuhjatis kõrgusega 0,5 - 1 m. Põhjaküljel kolmekäiguline värav paekivipostidega kahepoolse ja kahe ühepoolse valudetailidega sepisväravaga, väravad ratastel. Kirikust lõunapool viilkatusega paekivist kabelihoone, akna ja uste piirded tellistest, põhjapool kaks akent luukidega ja uks. Kirikuaias sepis- ja valutähiseid, põhiliselt valu. Graniittähiseid, kiviriste - neist paljud katkised. Kirikust loodes kaks hauaplaati, neist üks katkine. Kiriku kirdenurgas paekivist ratasrist. Kabelist lõunapoole jääb kasutusel olev kalmistuala hooldatud hauaplatsidega. Lõunaserv veel matusteta. Uuemat osa ümbritseb kõrghaljastus: lääne- ja lõunaküljel kuused, idaküljel lehtpuud ja puude all maa- ja paekivikuhjatis. Kirikuaia idaküljel võetud 1930-tel a-tel maad matustesks juurde. Hooldatud hauaplatsid. Uuemas osas graniitähiseid 1930- test a-test., vähesel määral metallaedu.

Sisestatud: 30.11.2007.

Ajalugu


Kirik on tõenäoliselt ehitatud 14. sajandi esimesel veerandil. 1868. aastal sai kiriku torn arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni (1806-1879) projekti järgi oma praeguse neogooti vormi. Kirikuaed on tõenäoliselt rajatud ühes kirikuga. Kirikuaeda on ümbritsenud maa- ja paekividest müür, mis on säilinud fragmentidena. Müür on paremini säilinud kirikuaia põhjaküljel. Kirikuaia lõunaservas paiknev kabel on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi viimasel kolmandikul. Kirikuaia lõunaosas paiknevat kalmistut on 20. sajandil laiendatud uue kirikuaia piiridest välja jääva kalmistuosaga. Kirikukihelkonna ajalooline saksakeelne nimetus on St. Petri. Lõunapoolne uuem kalmistuosa on endiselt kasutuses.

Sisestatud: 13.02.2014.

Meedia


Järva Teataja 10.02.2014, artikkel "Lugeja küsib: Miks on Kareda vallas Peetris kalmistult nii palju puid maha võetud?"
http://www.jt.ee/2691460/lugeja-kusib-miks-on-kareda-vallas-peetris-kalmistult-nii-palju-puid-maha-voetud/

Sisestatud: 13.02.2014.

Kirjandus


Raam, M. (1997) Eesti arhitektuur 3. Järva-Peetri kirik.
Siilivask, M. (1996) EKABL. Mühlhausen.

Sisestatud: 13.02.2014.