Mälestise tunnus

Kudjape kalmistu. Hauaplaat sammaldunud, sambal esikülg mureneb, Krüptikaas viltu vajunud.

Mälestise tunnus

19.sajandi Liivimaa valgustusajastu ideede ühe väljapaistvama kandja ja kultuuritegelase J. W. L. von Luce haud.

Kirjeldus

Massiivse paekivist plaadiga krüpthaud. Selle juures hauamonument, mis on kroonitud ristiga. Monumendi jalamile toetub graniidist mäestustahvel.

Asukoha kirjeldus

Haud asub Kudjape kalmistu põhja-lõuna suunalise peatee ääres, sellest lääne pool surnuaia lõunaserval kaevu vastas Fr. Sterni ja J. B. Holzmayeri haudade kõrval.

Ajalugu

Johann Wilhelm Ludwig Luce sündis 5 septembril 1756 Saksamaal Braunschweigis väikelinna postmeistri pojana. Õppinud Göttingenis ja Helmstedtis teoloogiat, tuli ta 1781.a. Saaremaale koduõpetajaks. 1783.a. asus Luce Püha pastori kohale, ent peatselt loobus sellest ametist usuliste kahtluste tõttu. 1785.a. ostis Luce varem Bellinghauseneile kuulunud Lahetaguse mõisa, mille omanikuks oli 1832.a. 1789.a. asus ta küpse mehena Göttingenis arstiteadust õppima ning kolme aasta pärast naasis Saaremaale õpetatud arstina. Algas väga viljakas periood Luce elus. Arstina tegutsedes oli ta ühtlasi koolide inspektor, linnanõunik, literaat. Selle kõrval jõudis energiline Luce tegutseda aktiivselt rahvavalgustajana ja põllumehena, agro- ja loodusteadlasena, rahvaluulekogujana, kodu-uurija ja muusikamehena. 1793-1805.a. kuulus talle ka Pilguse mõis ning 1795.a. tõsteti arst aadliseisusesse.
Luce hindas kõrgelt eesti keele arenemisvõimalusi, kõlalist ilu, rahva sõnaosavust ja teravmeelsust, kutsudes baltisaksa haritlasi üles eesti keelt omandama. Eesti keele paremaks tundmaõppimiseks ja arendamiseks asutas ta 1817.a. esimese eesti seltsi ("Arensburiscge Ehstnische Gesellschaft", likvideerus 1838.a.), mis oli eeskujuks Õpetatud Eesti Seltsi rajamisel 1838.aastal.
Luce on kirjutanud üle 20 mitmesuguse raamatu ja rohkesti artikleid. Tema peateoseks on "Sarema Jutto ramat" (I osa - 1807, II osa - 1812), mille kõik 43 pala on algupärased ja põhinevad autori isiklikel tähelepanekuil Lääne-Saaremaalt. 1816 kirjutas ta "Terwisse Katekismusse Ramatu", mis on rahvameditsiinist. "Wahrheit und Muthmassung" 1827 annab Luce ülevaate rahvamütoloogiast, tutvustab Suurt Tõllu, pulma-, sünni- ja matmiskombeid, rahvaastronoomiat jpm.
Von Luce suri 1842.a. ja on maetud Kudjape kalmistule.
(O. Pesti, K. Rikas "Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestised", 1991).

Kaitsevööndi ulatus

Kalmistul paiknevale kinnismälestisele kaitsevööndit ei kehtestata (Muinsuskaitseseadus § 25 l 5).