4317 Tartu Vana-Jaani kalmistu
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Tartu Vana-Jaani kalmistu |
---|---|
Mälestise registri number | 4317 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ajaloomälestis |
Arvel | 23.05.1997 |
Registreeritud | 23.05.1997 |
X-koordinaat | 659522.54 |
Y-koordinaat | 6475800.80 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 01.06.23
Menetleja: Tartu Linnavalitsuse Muinsuskaitse Peaspetsialist, Brita Karin Arnover
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Iseloomulik näide 18. sajandi IV veerandil rajatud regulaarse planeeringuga ja rohke kõrghaljastusega kalmistust, kus on säilinud algupäraste kalmisturajatistena varaklassitsistlikus stiilis, baroksete sugemetega J. F. Telleri kabel ja neogooti stiilis C.Arrakui ja Rauch- Seidlitzi kabelid. Järjepidevalt hooldatud kalmistu sisaldab paljude kultuuritegelaste haudu ning peegeldab suurepäraselt hauakujunduse erinevaid etappe ja kohalikku kalmistukultuuri, andes ülevaate nii metalli- kui kivitöö meistrite töödest hauatähiste valmistamisel. Vanemad säilinud hauad pärinevad 19. sajandist ja nende tähised omavad kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust. |
Kirjeldus Vana- Jaani kalmistu on paljude Tartu kultuuritegelaste viimaseks puhkepaigaks. Praegu on see kasutusel park- kalmistuna. Vana- Jaani kalmistu sai oma nime hulk aastaid rajamisest hiljem, siis kui saksa kogudusele oli välja mõõdetud Uus- Jaani kalmistu maa. |
Asukoha kirjeldus Vana-Jaani kalmistu paikneb Raadi kalmistu loodeküljel, peasissepääsuga Surnuaia tänavalt. |
Ajalugu Katariina II ukaasiga keelati matmine linnades ja külades kirikutesse ja neid ümbritsevatesse aedadesse, kalmistud tuli rajada väljaspool linna piire. 1. mail 1773 kogunes linna magistraat eesotsas linnapea Gadebuschiga linna taha Raadi mõisa lähedal asuvale Jaamamõisa põllule ja valis välja Narva mnt äärse paiga maarahva kalmistu vastas. Sinna rajati Jaani kiriku saksa ja eesti koguduse kalmistud ning vene kiriku kalmistu. Vana- Jaani kalmistu kuulus saksa kogudusele. Pidulik avamine toimus 5. novembril 1773 laste matustega. 1781.a. nõuti, et matuseplatsid oleksid tähistatud nelja postiga ja hauad musta tahvliga, millel maetu nimi märgitud valgega. Kalmistu süstemaatilise planeerimisega alustati 1780. aastail. Käsitööliste hauaplatsidel oli enamasti ka kabel. Kalmistu värav asus Narva tee poolsel küljel, edelaküljele ehitati 1794.a. raehärra J. F. Telleri kabel. Kalmistuvahi maja asus lõunaküljel. Omad matuseplatsid olid üliõpilaskorporatsioonidel, seda piirkonda kutsuti rahvasuus " Burschen- Friedhof". 1855.a. laiendati kalmistut Raadi mõisa põldude arvelt ja see saavutas oma põhilise suuruse. 19. sajandi keskel loobuti enamasti kinnistest hauakambritest ning eelistati lahtist platsikujundust. 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul ääristati hauaplatse metallpiiretega. 20. sajandi algul oli kalmistu piiratud taraga. Selle uuemas osas asuvad Carl Kleini ja Rauch- Seidlitzi kabelid. Jaani saksa kogudus koosnes balti- sakslastest, kes enne II Maailmasõda lahkusid Eestist. Kalmistuvahi elamu kalmistu kaguosas põles 1944.aastal. 1950/53.a. lammutati värav ja mitmed kabelid. Paljud hauakivid veeti prügimäele või võeti teistkordselt kasutusele. Metallist piirdeid koguti vanametalliks. 1958.a. anti osa kalmistu maast kasutamiseks tehasele " Võit ". 1961. aastal anti Tartu Linna TSN TK otsusega erinevate koguduste kalmistutele ühine nimi - Raadi kalmistu. 1970/80. aastatel korrastati kalmistut ühiskondlikus korras. Kalmistu puhastati võsast ja risust ülikooli 350. juubeliks 1982. a. |
Kaitsevööndi ulatus Lisa 1 mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir. |